| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Jutuvõistlus |
| Elo |
| | |
|
|
| Jouluaig om üllätüisi aig | | | Rõõm joulukingi saamisõst...
Inne joulu tull’ Eestihte kolm kõllast kuvääri – üts Võrro keskraamadukogolõ, tõnõ Tal’nahe Sika Heinolõ ja kolmas mullõ. Vesi Salme Torontost saatsõ kingis trükülämmä raamadu «Maakondade pärandi jälgedes II. Eesti maakondlikud organisatsioonid Torontos 1993–2015».
Raamadu edimäne jago trüküti aastal 1993 (aastidõ 1956–1992 kotsilõ, 344 lk). Tõnõ jago om kõhnõmb – 180 lk. Raamatidõ välläandja om Maakundlik Esindüskogo, kon Vesi Salme toimõnd’.
Ega toimõndajal Külveti Vaikel seod raamatut kerge es olõ kokko säädi – pall’osid «juhtoinit» olõ ei inämp olõman. Tuuperast Salme tsurmsõgi taad tegemist takast.
Kõgõ tähtsämp om tuu, et ilosist ettevõtmiisist jääs jälg perrä ja Võro raamadukogon saa egäüts tuud raamatut lukõ. Om ka kirän, kon hoiõtas eestläisi seltse arhiive – Toronton Tarto Kolledžin.
Toronto võrolaisi kuundis om külh raamatun tähestigu perrä viimäne, a tegemiisi perrä joht es olõ.
Ma olõ iks Salme käest saadu teedüsse perrä kirotanu Võro ja Põlva maakunna aolehin kuundisõ ja näide etnograafiatsõõri tegemiisist.
Kotost üten saaduisi väärtüisi mõistva võrokõsõ alalõ hoita. Vesi Salme oll’ õnnõ 20aastanõ, ku tä 1944. aasta sügüse üle tormidsõ mere pidi pagõma: miis Richard oll’ politseimiis ja Tsiberist ei olõs päsemist olnu.
Hindä teedä pagõsi Salme vällämaalõ õnnõ mõnõs aos, a ärolõminõ vinnü 71 aasta pääle. Salme sünnüpääväl kõnõlõmi timäga iks telefonin.
Joulukuul oll’ viil üts tähtsä sündmüs. Andsõmi Eesti Rahva Muusõumilõ üle Erästvere pernaisi seldsi lipuvarda, mille löüdse Erästverest lagonust aidast seldsi esinaasõ tütrepoja poig Kongo Kullo. Lipu vei Vesi Salme uma edimädse kotonkäümise aigu – 1967 – vabadõ maailma ja ma tõi tuu tagasi aastal 1990.
Hirvlaanõ Milvi | | | | Kivirähä Andrus kingiraamaduhe nimme kirotaman.
Vapperi Tiina pilt | | | ... ja tegemisest
MTÜ Saagu Valgus Võromaa juhi veivä kokko hää inemise, kiä tahi jõulukinki tetä, ja 360 Võromaa latsõ jõulusoovi.
Üts katsa-aastanõ Võromaa tütärlats om suur raamadusõbõr. Esieränis miildüse tälle Eesti kiränige latsiraamadu ja lemmikkiränik om Kivirähä Andrus. Nii suuvsõgi tä jõulus Kivirähä raamatut.
Suuv läts’ Saagu Valgusõ Võromaa juhilõ Haljendi Piretile hinge. «Tull’ mõtõ, et vast saasi autogrammi ka raamadu sisse,» selet’ tä. «Ja sis õkva oll’ mul kokkosaaminõ Vapperi Tiinaga Oppajidõ Lehest, kiä kirot’ mi ettevõtmisõst luku. Tä küsse, määne suuv mu meelest om kõgõ esierälidsemp. Kuuldõn tuust tütärlatsõst, oll’ Tiina õkva nõun as’a hindä pääle võtma. Tull’ vällä, et trehvämisi om Kivirähä Andrus timä väiku veli!»
Vapperi Tiina selet’, et om iks innegi vele autogrammi vahendajas olnu. «Süä läts’ lämmäs tuu pääle, et väikul latsõl sääne kimmäs suuv om,» ütel’ tä.
Kivirähä Andrus ütel’, et om tenolik, et Eestin latsõ iks viil raamatit lugõva. «Om armsa, ku kiäki taht õkva su raamatut,» muheli tä. «Anna hää meelega autogrammõ – tuu om kõgõ vähämb, midä ma tetä saa. Püvvä uma nime ilostõ kirota...»
Mõnõ päävä peräst potsaht’ autogrammiga «Oskar ja asjad» Võrol pakiautomaati ja panti tütärlatsõ joulupakki.
Sääne juhtumiisi kokkotrehvämine pand mõtlõma külh, et koskil kiäki nigu kõrraldasiki noid õhkuvisatusi hõl’ahuisi täütmise asju.
Leimanni Eve
|
|
|
|
