| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Ku rõivast viil es raisata | | | Parhilla om rõivit saia väega hulga, a vanastõ tull’ sammu rõividõga kävvü mitmit aastit. Et rõivas kavvõmb vasta piässi, pidi tuu kimmämbäs tegemä.
Üts asi, miä avit’, oll’ vanutaminõ: villast rõivast nühiti likõst pääst niikavva, ku seost hää kimmäs rõivas sai.
Vanutaminõ tähendäs tuud, et kõgõpäält tulõ sisseseebitedüt rõivast nühki kas kummalõ kääntü tünnüpõh’a pääl, vankriredelide vaihõl, nüürega ümbremähitü lavva pääl, ussõ pääl vai linamurdja vaihõl.
Vanutamisõ man võeti appi kas siip vai lipõ (leelis), mõnikõrd ka lihasuulvesi.
Inämbüisi käve vanutaminõ keväjä poolõ talvõl sannan, ku ilm joba tsipa lämmämb oll’.
Vanutõt kangas loputõdi ja mähiti kaika ümbre, sis panti linadsõ rõiva sisse kääntült mõnõs tunnis ahjo kuioma.
Vanutamisõs tetti talos ja tüü man oll’ ammõtin kuus inemist, päämidselt noorõ naasõ. Pääle tüüd pakuti söögis võiusilmäga kesväjahu- vai -tanguputru.
Ku pere suurõmb, püüti uma rahvaga vanutamisõga toimõ tulla. Seo vana pildil pääle om Haani piltnik Tammõ August võtnu rõivavanutamisõ Hannustõ talon.
Pildi pääl om perreesä Tammõ Andri (kaabu ja piibuga), sis vast piltnik esi (pand’ massina tüüle ja juussõ pildi pääle), vanapernaanõ, pernaanõ ja tütär. Nä nühkvä nüürega lavva pääl seebiga kangast, vanapernaanõ vala seku pääle, ku vaia.
Täämbä saa vanutamist oppi Villändi kultuuriakadeemiän rahvusligu käsitüü alal. Tuud tetäs kuvvõkõistõ ja õnnõ seebiga.
Ruusmaa Arthur,
Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja | | | | Vanutaminõ Haanimaal nii sada aastakka tagasi.
Pilt om peri Vana-Võromaa Kultuurikua muusõumist |
|
|
|
