| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | | |
| Juhtkiri: Kuis väiku raha iist hääd asja saia | | | Poodin nägevä Hollandi tomat ja Võromaa tomat piaaigu samasugudsõ vällä, õnnõ mi tomadi hind om kolm kõrda krõpõmb. Inemine märk külh, et mi tomat või parõmb olla, a rahha om veidü ja tä viskas korvi odavamba tomadi. Koton söövä latsõ tuud ja läävä kärnä. Tulõ ette võtta sõit nahatohtri mano. Ku kipõt api tahat saia, sis massat visiidi iist viil 50 eurot kah.
Ku tomadi valimisõ muudu pruuki haridusõ man, om tagajärg viil kurvõmb. Kimmähe om kõgõ odavamb vitä koolilatsõ suurdõ liina mammutkuuli kokko ja tuu kooli jaos oppaja valli õnnõ konkursilõ saadõtuisi papridõ perrä.
Ku sis mõni lats lätt nii-üteldä «kärnä» ehk jääs «mammudi» jalgu ala, sis om tuu latsõvanõmba murõ. Haridusammõtnigu hädäldäse külh, et hulga latsi satas koolist vällä vai ei tiiä gümnaasiumi lõpungi, kelles tahtva saia, ja läävä ilma pite hulkma. Ku pall’o tuu kooliharidusõ sisu päält koonõrdaminõ lõppkokkovõttõn meile kõigilõ masma lätt, mõista-i kiäki kokko rehkendä ei rahan egä vaimlidsõlt.
Ku tahat, et lats es lännü tomadi süümisest kärnä, a jõvva-i kallist tomatit osta, sis tii tüüd ja kasvata esi hindäle tomat. Ku tahat, et latsist saanu hää inemise ja tegüsä Eesti riigi kodanigu, piät näid samasugudsõ hoolõga oppama ja kasvatama. Või-olla ei lääki tuu pääle nii pall’o rahha, külh tüüd ja pühendümist. |
|
|
|
