| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Savvusannal saa täüs UNESCO-aastak | | | 26. märdikuu pääväl saa Võromaa suidsusannakombil täüs üts aastak UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändi esindüsnimekirän olõmist.
«Aastak om toonu tähelepandmist,» hinnas’ Eichenbaumi Külli Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogost.
«Vällämaalt tultas kaema ja sannankäümist filmi pääle võtma, Lätist, Leedust ja Soomõst kõgõ inämb. Kaias, et midä mi olõmi tennü, et umal maal kah midägi är tetä. Mi esi teimi kõgõ inämb sannaoppust latsilõ.»
Esindüsnimekirjä saaminõ härgüt’ ka võrokõisi savvusannakombist inämb pidämä. «Sannaehitüse vasta om kah suur huvi: ku Tarton ehitüsmessil opati suidsusanna keresse tegemist, tsiirot’ tuu ümbre suur punt huviliidsi,» kõnõl’ Eichenbaumi Külli.
Sannaumanigu omma kõnõlnu, et näide liinasõbra presvä inämb küllä savvusannan käümise peräst.
Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogo kõrraldas õkva UNESCO-aastapääväl egäsügüsedse savvusannapäävä – Haani rahvamajan alostusõga kell 11.
«Kaemi tagasi edimädse UNESCO-aastaga ettevõtmiisilõ,» ütel’ Eichenbaumi Külli. Pääle lõunat kullõldas naabririike suidsusannakombist. Õdaguspoolõ arotõdas, kuis edespite Võromaal suidsusannakombit hoita ja tukõ. Ku jutt läbi, mintäs Plaani küllä Papi talo suidsusanna.
Kõik huvilidsõ omma oodõdu. Teedüst saa mano kodolehe www.savvusann.ee päält.
UL | | | | Savvusann küttüs.
Arhiivipilt |
|
|
|
