Nummõr' 348
Märdikuu 24. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Vallajuhi haardva uhja
  • Uudissõ
     
  • Savvusannal saa täüs UNESCO-aastak
  •  
  • Kõivupuu Marjul vahtsõnõ raamat
  •  
  • Kunnakoori Umma Pitto!
  •  
  • Sandioppus Põlva talorahvamuusõumin
  • Märgotus
     
  • Aojoonõ Võromaa latsi kirätöie
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Ilma tiildä sõidumeistri
  •  
  • Perimüslugu haard koolilatsõ üteh
  •  
  • Kalme Helju plaat
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Harju Ülle,
    päätoimõndaja
     
      
    Juhtkiri: Maarahvas pand väe kokko
     
    Om õiõndõt, et mille taa haldusreform nii kavva vinünü om, et olõssi võinu joba ammu prauhti är tetä ja kõrran. A periselt om hää, et nii om lännü.

    Umavalitsusjuhtõl om olnu aigu märki ja rehkendä, rahvaga nõvvo pitä, pruuvi, mändse tõsõ umavalitsusõga om hää kuuntüüd tetä ja mändsega mitte.

    Ku Uma Leht küsse kolm ja puul aastakka tagasi umavalitsujuhtõ käest haldusreformi kotsilõ, sis pall’o arvssi, et saava eski toimõ, riik niipia reformi tegemä ei nakka ja ku nakkas, sis tekku joba maakunnast vald är – nigunii rahvas käü jo suurõn liinan tüül, poodin ja muid asjo ajaman.

    No omma vallajuhi selgüsele jõudnu, et tüül ja poodin käümine ja ütitselt elo kõrraldaminõ omma iks kats esi asja. Pääleki om elo edesi lännü: inemisel olõ-i vaia minnä vallamajja asjo ajama. Interneti abiga saa kõik kõrda.

    Päält tuu om mitmõst Eesti nukast nätä, miä saa, ku väiku valla suurõ liinaga kokko panda: «tõmbõkeskus» tähendäs tuud, et keskus tõmbas kõgõ edimält hindä külge ütitses saanu rahakoti.

    Eestin om umavalitsuisi rahastamisõ skeem olnu sääne, et midä suurõmb umavalitsus, tuud suurõmb rahahädä. Kõgõ suurõmba uulidsamulgu omma ... pääliinan. Võro liin om pidänu pall’o rahha lainama, et ülepää midägi suurõmbat kõrda tetä. A mitmõ väiku valla omma piaaigu lainulda toimõ tulnu. Tarton ja Tal’nan omma pikä latsiaiajärekõrra, a maal saava latsiaida kõik latsõ, latsiaid om kõrda tettü jne.

    Umavalitsusõ olõssi tahtnu muidoki päsedä tuust 5000 inemise piirist ja uutsõ valitsusõ otsust nigu hää tsaari ukaasi. Täämbädses om siski selge, et tuu rahvas tulõ kokko saia.

    No olõ-i tuu ilmavõimalda. Läbikõnõlõmist tulõ pall’o, a ettevõtmist tege laapsambas tuu, et umaaigsidõ kihlkundi maa pääl eläski umbõs niipall’o rahvast. Õnnõ Harglõ ja Karula kihlkunnan jääs eski katõ pääle inemiisi veitüs. Päält tuu mõotas asja tuu, midä otsustas tukõv Võro tsõõrikvald, kon om elänikke napilt alla 5000.

    Maaelolõ olnu tõtõst parõmb, ku maa-asjo otsusõdas maal. Samal aol om väega õigõ Võro liinapää arvaminõ, et ütitselt tulõssi aia suuri asjo ja tuujaos pidänü riik tegemä Vana-Võromaa regionaalarõngu programmi nigu om joba Setomaa programm.
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin