Nummõr' 347
Märdikuu 10. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Uma Meki suurlaat Võrol 7. märdikuu pääväl
  • Uudissõ
     
  • Võro keelen lugi ette rekordarv koolilatsi
  •  
  • Vahtsõ vana-ao raamadu
  •  
  • Perimüsmuusikit oodõtas Moostehe
  •  
  • Ummamuudu joulu
  •  
  • Naasõ nurmõst ja mehe mõtsast – Umma Pitto laulma!
  • Märgotus
     
  • Kuis regilaul ja mõts kokku pasva
  •  
  • Võrokõsõ muialpuul: süä om iks koton
  • Elo
     
  • Eesti lambavilla imeline muutuminõ
  •  
  • Ettevõtja: hingele piät kah midägi tegemä!
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Uma Lehe
            jutuvõistlus
     
    Hallimäe talon valvasõ lambit Lembo ja Piiu. Pinneldä saa-i Karulan lambit pitä: soe omma õkva platsin lambit murdma.
    Harju Ülle pilt
     
    Eesti lambavilla imeline muutuminõ
     
    Harju Ülle

    Karula kandi lambapidäjä pruuvva villast pehmembät ja läükvämbät langa tetä ja edimädse proovi pandva näil silmä helkämä.

    «Sa ei usu, et Eesti lambavillast säänest imepehmet langa saa!» näütäs Hallimäe talo pernaanõ Tilli Olivia (34) hoobis tõistsugumast langatokki, ku om käsitüüliidsile teedä kahrõ Eesti lang.

    Olivialõ ja Ala-Mähkli talo pernaasõlõ Freibergi Lilianilõ (39) oll’ tuu hindäle kah paras üllätüs, et Eesti villast Itaalia villavabrikun nii pehmekene lang tetti.

    «Mõistmisõ, tiidmise, massina – langategemine om umaette tiidüs,» lugõ Olivia ette, midä hää langa saamisõs vaia lätt. «Itaalian tetäs langa eski nii kehväst villast, et... Seo vill om olnu sääne tuust, mändse ma kõrraga minemä visanu. A võti om tuun, et nimä sortva villa är, meil lätt kõik ütest massinast läbi.»

    Paar nädälit tagasi saiva Karula naasõ Inglüsmaalt kätte viil üte kavva oodõdu langaproovi – edimädse kasti meriinolambidõ villast tettüt langa. «Seo om nii pehme, et ka hellikumba inemise saava seost langast tettü salli kaala ümbre panda,» om Lilian rõõmsa. «Eesti maalambast saa kah mõnusat villa, a tuud piät sortma ja suurt villaunikut om rassõ kokko saia.»

    «Ma esi vildi pall’o – mi selts Maavillane om PRIA abiga ostnu viltmismassina,» selet’ Olivia. «A Eesti lambidõ vill ei lää häste vildis. Naksi sis uurma, mis villast saa hääd vilti tetä, ja kõgõ parõmb pidi olõma meriinolamba vill.»

    Tuu katõ as’a perrä otsustigi Karula naasõ tuvva Prantsusmaalt d’Arles’ meriinotõugu lambit. Edimält tõiva proovis kats oinast, minevä keväjä kümme utikõist ja viis oinakõist, kiä omma no aasta vana. Tuu tõug eläs suvitsõl aol mäki pääl ja näil lätt elos väega veidü vaia, nigu ka mi eesti maatõugu lambil. «Eski nõgõst söövä,» ütel’ Lilian.

    «A näütüses Vahtsõ-Meremaa meriino saa-i meil ellä: suvõl om pall’o kuum, voldilidsõ naha ja paksu villaga lammas lätt hauduma ja mädänes är jala pääl,» selet’ Olivia.

    Meriinolambit peetäs kolmõn Karula talon: pundin om ka Rõõmu talo.

    No om pehme illos meriinolang käen. A kuis tuu maaha müvvä?

    «Lang om kallis, üts tokk mass katõssa eurot,» ütel’ Lilian. «A seo langa väärtüs om tuun, et seo ei olõ tetüs, om peris lang ja sa tiiät, kuis noid lambit om peetü ja kuis langa tettü.»

    «Hallõ om kaia, ku latsõl omma akrüülist suka jalan: läükvä kinäste, a ku puuvillasukk and inämb lämmind ku akrüülist niinimmat villasukk, sis...» ütel’ Olivia mano.

    Kukki Karula naasõ pidävä mahhelambit, tohe-i langa sõnaga «mahhe» reklaami.

    «Mi säädüisi perrä om lammas puhas, a ku vill timä säläst är võtta, sis tuu inämb puhas olõ-i,» laot’ Olivia kässi. «Inglüsmaal saanu mahhet langa tetä, ku olnu ette näüdädä papõr, et vill om puhas. No saanu tuu paprõ, ku kutsnu siiä vällämaalt as’atundja villa hindama, a tuul juhul tulnu langatoki hinnas joba 16 vai 24 eurot.»

    Aastit tagasi oll’ Karula naisil mõtõ hindä villavabrik tetä. No om näil hää miil, et ettevõtmisõst asja es saa.

    Näile tunnus kimmämb plaan Eestin üles ehitä süstem, kuis villa kokko kor’ada ja sorti, et suurõmba villavooriga vällämaalõ langa tegemä sõita. Sis saanu langatoki hinna allapoolõ.

    Muial om nii, et pügäjä sort villa är ja talomiis tell kogomismassina vällä. Kogomiskeskuisin sorditas edesi ja saadõtas vill oksjonilõ, kost sis villavabrigu tuu är ostva. «Süsteemi peris üle ei saa võtta,» arvas’ Lilian. Üts murõ om tuu, et Eestin omma väiku lambakar’a. Olivial ja Lilianil om kummalgi sadakund lammast.

    No naasõ uskva, et viil tsipakõsõ märgotamist ja sis om plaan käen, kuis iks hää eestimaidsõ langa suurõmb tegemine käümä tougada.
     
    Meriino-oinas.
    Harju Ülle pilt
     
    Freibergi Lilian kullõs, kas vill pinises kõrva man. Ku lammas om nälän olnu, sis vill ei pinise – om kehvemb.
    Harju Ülle pilt
     
    Edimäne tokk võromaist meriinolanga: langatoki ümbre om paprõ kujondanu kunstnik Navitrolla poig Piiri Ats.
    Harju Ülle pilt
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin