Nummõr' 347
Märdikuu 10. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Uma Meki suurlaat Võrol 7. märdikuu pääväl
  • Uudissõ
     
  • Võro keelen lugi ette rekordarv koolilatsi
  •  
  • Vahtsõ vana-ao raamadu
  •  
  • Perimüsmuusikit oodõtas Moostehe
  •  
  • Ummamuudu joulu
  •  
  • Naasõ nurmõst ja mehe mõtsast – Umma Pitto laulma!
  • Märgotus
     
  • Kuis regilaul ja mõts kokku pasva
  •  
  • Võrokõsõ muialpuul: süä om iks koton
  • Elo
     
  • Eesti lambavilla imeline muutuminõ
  •  
  • Ettevõtja: hingele piät kah midägi tegemä!
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Uma Lehe
            jutuvõistlus
     
    Koha Priidu tsehkendüs
     
    Karu kah sant’man
     
    Seo juhtu tuul aol, ku kolhoosi lätsi lakja ja jäimi tüüldä. Rahha es saa koskist, piimä iist anti juustu ja võidu. Kõkkõ teimi esi, leevä kah. Nällän es olõ, a poodi manu kah asja es olõ.

    Ellimi Viitka külän ja poig käve Vahtsõliina koolin. Oll’ sandiõdak. Poig tahtsõ hirmsadõ sant’ma minnä. Kuis sa ütsindä läät?! Ma es võta vetu, miis kah. Otsustimi, et pojalõ lätt tõsõs talu uhkus, suur karvanõ valgõ pini Karu.

    Karulõ oll’ vaia rõiviid sälgä. Mul oll’ kunagi kar’alaudast antu vativest. Tuu topsõmi tälle sälgä, edejala käüsemulgust vällä ja kõtu alt nöpsega kinni. Jalga pannimi poja vana dressipüksi. Haru lõiksimi lühembäs. Peris illus sai, aga Karul oll’ suur illus karvanõ hand. Lõiksi hanna kotsilõ mulgu, vinsi hanna mulgust läbi ja sant sai viil ilusamb.

    Poja näo määrse hüdsegä är ja aimi tälle mehe vana vati sälga. Püksürihmaga tõmpsimi tuu kokku ja oll’gi sant’ma minek. Et sääl olli maja ütstõsõst külät kavvõl, sis ma lätsi autuga neid vedämä.

    Nä lätsi talu manu, poig kiidsut’ suupilli, Karu hüpäs’ katõ jala pääle ja pandsõ pojalõ edekäpä ola pääle. Sõs nä katõkõistõ tandsõva. Ja nii majast majja. Ma uutsõ tii otsa pääl autun.

    Egält puult anti midägi, kost rahha, kost muud hääd. Üten majan oll’ sünnüpääväpidu. Säält anti hulga hääd ja parõmbõt. Kott sai õkva täüs, ku kodu jõudsõmi.

    Kotun laotimi kõik lavva pääle lakja ja naksimi kaema, mis saimi. Rahha oll’, ubinit ja kompvekke. Kõgõ rohkõmb oll’ pidusüüki: kotlette, rulaati, sülti ja muud parõmbõt. Mul oll’ hää miil, es olõ jo hulk aigu midägi säänest saanu.

    Miis tegi õiglasõ otsusõ. Raha ja kompveki sai poig. Karulõ anti kõik nuu hää söögi. Meile jäivä õnnõ ubinõ. Kül mul oll’ kah’u, et Karu sai kõik hindäle. A ollimi rahul.

    Perän kõnõldi külän hulk aigu, kuis Karu sant’man käve.

    Niklusõ Mare
     
    Suur Oktoobri ja Leningradi turg
     
    1957. aastal nakas’ Suurõ Oktoobri 40. aastapäiv ligembäle jõudma. Võimuorgani sooviti tuud väega tähistä. Vai mis viil sooviti – peris käsksevä.

    Sulbi kandin Tõusva Koidu kolhoosi juhi arvssi, et ega rahvas tuust Suurõst Oktoobrist nii väega vaimustõdu olõki-i, ainukõnõ hää asi om, et saat vaba päävä, ei olõ vaia tüüle minna.

    Kolhoosil käve joba ütsäs aasta olla ja aasta nakas’ ka lõpupoolõ minemä, tüü ja toimõndusõ olli inämb-vähämb tettü. Tull’ mõtõ, et kõrraldami sis üte lõikuspido. Sis saa kats asja ütelisi är tähistedüs.

    Naati sis pidoasju ajama. Tapõti är üts lehm ja muidogi paar tsigadikku kah praadis ja pasteedis tetä.
    Tuul kõrral es olõ Eestin kostki saia tsukrut ega maitsõainit. Noid tuudi iks Leningraadi turu päält. Pidosöögis oll’ näid jo vaia. Otsustõdi sis nii, et lehmäliha müvväs Leningraadi turul är, säält saa rahha ja osta pido jaos noid asju.

    Sõidõti lihaga Leningraati. Lehmä pää ja jala jäteti kodo süldikiitmises. A sääl tull’ turu pääl ette uutmada takistus. Es tembeldedä lihha är – nõuti nätä lehmä pääd. No kost tuud pääd võtta oll’, ku tä jäi kodo!

    Kõik olliva nõutu. Mis nüüt tetä, ilma tembeldämäldä ei tohe lihha müvvä.

    Õnnõs oll’ pundin üts akar miis, tä oll’ olnu väikese kolhoosi esimiis, ja otsõ iks välläpäsemist. Oll’ sis nakanu turuplatsi pite juuskma ja ots’ma, kost saasi üte lehmäpää.

    Lehmäpääd es olõ kostki saanu, oll’ saanu üte suurõ pulli pää. Tuu iist oll’ andnu 25 ruublit, võtnu sarvipiten kätte ja tas’nu eläjätohtrilõ nätä. Esi oll’ täl iks olnu hingen väikene kahtlus kah – ei tiiä, kas lätt läbi vai ei lää. Õnnõs es olõ tohtre midägi ütelnü, pääasi et pää olõman. Löönü hää meelega templi lihalõ pääle.

    Kodotulõk jäänü kolhoosirahval üü pääle. Oll’ jo käen 6. novembri. Tii pääl oll’ ilm käännü nii tormilõ ja lumõtuisulõ, et auto oll’ lummõ kinni jäänü. Mehe olli autot vällä kaibnu mitu kõrda, et edesi saia ja lõpus kodo jõuda.

    Koton olli pernaasõ joba pabistanu, et ei tiiä, kohe nuu turulisõ nii kavvas omma jäänü: sült om jo piaaigu valmis, olõki-i midägi pääle soola maitsõainõt panda.

    No peräkõrd jõudsõ Leningraadist sis tsukur ja maitsõainõ kah peräle.

    Et Sulbi kant sai viimädse sõa aigu väega rängält kannata, es olõ üttegi suurõmbat ruumi, kohe kolhoosi rahvas olõs är mahtunu.

    Pidopidämises ehitedi var’oalonõ. Present tõmmati postõ pääle. Laud oll’ rikkalik. Kõvõmbas joogis oll’ kodoõlu. Et oll’ talvõpoolinõ ilm ja ruum kah külm, sis vast oll’ egälütel külmärohu-sorokõnõ puukarmani kah pantu.

    Ka rajoonist olli ammõdimehe kohal. Tervitedi Suurt Oktoobrit, sooviti edu ja õnnõ ka kolhoosirahvalõ.

    Leoki Hilja, Osola, Urvastõ khk
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Koolisport

    Pääle sõa olli sporditegemise võimalusõ kehväkese. Eloaignõ sporditegeläne Miti Armand om kõnõlnu, kuis timä kooliaol Rõugõn korvpalli mängiti.

    Muidoki es olõ saalin rõngit-laudu, kohe pall pääle visada. A oll’ kats ahjo. Palli pilluti aho pääle. Egä kõrd, ku pall aho pääle läts’, nõssi õhku perädü tolmupilv. Pall aho otsan, punkt kirän!

    Koolipoiskõsõ hõisksi rõõmust. Ainumanõ, kes säändsest sporditegemisest häädmiilt es tunnõ, oll’ koolitiinjä. Timä jalot’ pürsti ja mõsulapiga perän saalin ümbre ni porisi pahanulõ.
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin