Nummõr' 346
Rehekuu 27. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võro keele nätäl kuts kõnõlõma
  • Uudissõ
     
  • Kihvtivaba vili lätt häste kaubas
  •  
  • Uma Meki VI suurlaat
  •  
  • Tähtraamatut saa Lindora laadust
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Märgotus
     
  • Burkadest ja muustki, miä kultuuri ala käü
  •  
  • Om hingiaig: mäletämi ja mälehtämi
  • Elo
     
  • «Ristipuu om inämb väärt ku tuu puu iist saadu raha»
  •  
  • Hää tego − söögikorjaminõ
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Uma Lehe
            jutuvõistlus
     
    Burkadest ja muustki, miä kultuuri ala käü
     
    Ku kimmäs tuu lukk sääl kultuuriruumi ussõ iin om?
     
    Ma saa tävveste aru, et suvõl om vaia rahvast minkagi herävile hoita, aga seo suvi võeti platsi pääräti. Tsahknast võit viil kuigi aru saia, timä esindäs (jutu perrä) konservatiivset ilmavaadõt. Ku aga joba liberaali Gräzin ja Rõivas perrä kitvä, sis om asi tõsinõ.

    Kõgõ tuu värgi man sugõnõs mul edimäne küsümüs: kiä ja kunas om mu kultuuriruumi nii lukku pandnu, et ainukõnõ lubatav kultuur om tuu Euruupa uma? Kristlik. Ei olõ ma sukugi kristlanõ, viil veidemb moslem, kuigi lugõnu olõ nii piiblit ku koraani ja ei näe näil erilist vahet. Aga Jumalat ma avvusta ja pia tunnistama, et Timä om minnu seenimaani hoitnu nigu umma last.

    Ja edesi: ku kimmäs tuu lukk sääl kultuuriruumi ussõ iin om? Kelle käen omma võtma?

    Siiämaalõ pääle aokirändüsliku mula küll määnestki lukku ei paista ja tuu om mu arust väega hää. Kui aga tahetas vällä anda määnestki säädüst, sis piat tuu olõma sõnastõt laembalt, kõigi meile võõridõ asju kotsilõ. Ei saa vällä jättä ei juute mütsükeisi ega määndsidki peris võõriid hõdiliid nigu nõnarõnga jne. Olõmi ausa: ega kiäki ei tiiä, midäs Kama sääl uma mõtsa sisen tege, mõts jo kah marjaaigu avalik kotus. Tuud piät nakkama kontrol’ma. Ja nuu tõsõ hod’otaja, näütüses Tätte. Ma ei olõ sukugi kimmäs, et timä sääl uma Vilsandi pääl suvildõ peenisetorbikuga ringi ei karglõ. Meri jo viil avalikumb kotus ku mõts, sääl ei päse puu taadõgi.

    Ma paku, et kontrollkomisjooni võinu juhti sääne antropoloogiataustaga autoriteet nigu Andra Veidemann.

    Tegelikult pidänü alustama algusõst, ku üts moslemi usku naistõrahvas Eestissõ tulõ. Määne om edimäne eestikiilne sõna, miä tälle tulõ är opada joba piiri pääl. Ma paku, et tuu om «ahistõdas!». Är tulõ opada nii sõna esi ku hääletoon ja kõvvus. Mille? A selle, et ku võõra vällänägemisega naistõrahvas Eestide ilmus, sis võit kimmäs olla, et kõik nakkasõ tälle ütsi otsa vahtma. Mehe nigu inämb-veidemb poolõhoiuga (umatõgi määnegi vaheldus!) ja naasõ kadõdusõ ja vihaga (taad l… oll’ meil vii puudus!). Mis tege säändsel puhul eesti naistõrahvas? Selge tuu, et pand tänni: «Ahistõdas!» Vot tuu võimalus tulõ anda ka pagulaisilõ.

    Kui tulõ näo varjamisõ kiild, sis piat tegemä peris pall’u erändiid. Mesinikõlõ, noid meil küländ pall’u, murutrimmerdäjiile, noid tundus suvildõ ollõv pia puul rahvast. Tsiklimeestele või-olla. Noid om veidemb. Arstitähe ettenäütämisel noilõ, kel näon hirmsa arm vai määnegi kassuvhädä. Noid ei olõ pall’u, loodami. Küll aga om järjest inämb noid, kel egät sorti putukiide vasta allergia. Timahava om putukiid veidü, aga tuu ei pruugi nii jäiä.

    Umaette küsümüs om, midä tetä noidõ naisiga, kiä hinnäst armõtulõ värmvä ja meikvä. Kotussidõ om säält krohvi alt ilmvõimalda inemist är tunda ja vaesel kapol lätt rassõs näid terroristest eräldä.
    Tegelikult pidänü õkva algusõn är lahendama küsümüse: kelle õiguisi burkadõ kandminõ rikk? Aga ma tuud vastust ei tiiä.

    Vinnemaal elli mõni aig tagasi sääne suur liberaal nigu Võssotski. Täl oll’ pall’u laulõ, kõik väärt mõttiid täüs. Üten oll’ sääne mõtõ: ei miildü, ku mullõ hinge ronitas. Tuuga olõ ma katõ käega nõun. Silmä omma, teedäki, hinge piigli ja jääs ainult imestä, ku kõvva om liberaalsus edesi arõnõnu. Nüüd nõutas, et egäüte hinge piät saama ronni. Aga vast ma essü, vast näütäs õnnõ, et muialt tulõjiidõ hingen piät saama egäüts trampi. Tol juhul om tegemist kultuurirassismiga, nii et Eesti liberaali omma kultuurirassisti.

    Olõ ma muidu kes ma olõ, aga kultuurirassist ma ei olõ. Liberaal kah ei taha olla. Nuu asja soovida ma kõigil hindä kotsilõ selges tetä, inne ku midägi kiildmä nakada.

    Perämäne küsümüs, ku kõik muu om lahendõt ja är keelet, olõsi: kas mi säänest Eestit tahtsõmigi, kon kõik om segi aet?
     
     
    Pulga Jaan,
    võrukõnõ
     
      
      
     Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin