Nummõr' 78
Piimäkuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vana petäi tõi preemiä
  •  
  • Antslast Kanepihe saa jäl bussiga sõita
  •  
  • Suurõtiimuusõum' and võrokeelist tiidüst
  •  
  • Torm' nõst' küünü õhku
  • Elo
     
  • Umakultuur' tõi maainemise Karilatsi
  •  
  • Nuur' taloperemiis' sai jahimehejutu-preemiä
  •  
  • Rõnnamärk' avitas?
  • Märgotus
     
  • Kruuda Oliver: ma taha, et must üts'kõrd midägi maha jääs
  •  
  • Inemine opp' terve elo
  • Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
     
     
     
    Liis'o lehm lauda pääl
     
    Läti Vaike
     
    Peräkülä tõsõh otsah elli Tsõõri Liis'o tuust aost jumala ütsindä, ku küleluu Jaagop kabõlihe puhkama viidi.

    Küläinemiisiga Liis'o es seltsi. Väega pall'o ütlivä: «Liis'o om sääne ummamuudu.» A ku nii kaema naada, olõ mi egäüts' ummamuudu.

    Liis'ol oll'õ lehm kah, illos väikene must, valkjashallõ sarviga – Mustik. Liis'o esi kuts' Must'o. Tuud aigu oll' lehmäpidämisest tolku, veit piimä puki pääle ja egä kuu oll'õ rahakõnõ käeh.

    Ütel pääväl, kui Liis'o läts' lehmä kesä päält ketist valla laskma, oll'õ maru kuum ja parmõ pall'o.

    Liis'o jätt' väreti ja laudaussõ vallalõ, et lehm saasi lauta juuskõ, nika ku tä perrä tulõ.

    A tuu aoga oll'õ pini sunnik ketist valla saanu ja saisõ nigu mõsupink' väreti pääl.

    Lehm julgu-õs pinist müüda tulla ja et täl kõva vunk' seeh oll'õ, pand' liuhka katussõga kuuri veeren olõva sitaunigu pääle, edesi katussõ pääle ja nigu tsikli sõitõ vallalõolõvast laudaluugist lauda pääle. Lauda pääl olli Liis'ol puul'kuiva haina.

    Ku Liis'o lauta läts', muidoki Must'ot es olõ. Ei kohki. Pini hauksõ lauda luugi pääle ja Liis'o taibas' kõrraga, et Must'o om sääl. Midä tetä? Vaia panda tuurit hainu kuurikatusõ pääle, leibä, kartoli- ja jahupang', vas't tulõ alla. Es midägi. Niimuudu kand' Liis'o paar' päiva hainu kuuri pääle.

    Mõni küläinemine oll' hainu tähele pandnu ja tõisilõ sosistanu: «Liis'o om umadõga peris läbi, om naanu hainu katusõ pääl kuivama.»
    Et Must'ot inämb kar'amaa pääl kah olõ-s, arvati, et Liis'o om lehmä ärä möönü. A et Liis'ol piim puki pääle tuud oll', naati küsümä: «Kas lehm om haigõ?» «Olõ-i,» oll' egäle lühko vastus.

    Külä joodik Peedi Villem oll' aga ütel üül Liis'o lauda luugist nännü ütte tummõt kujjo. Ja et nigu vanajuudas, sarvõki helk'nüvä. Tuud juttu tä es kõnõlõ muilõ, ku umalõ sõbralõ Kurõ Kutilõ. Nigunii joodigu juttõ keski es olõs usknu.

    Tull' viläpessü aig kätte ja Liis'o lask' kombainõril uma kaarapõhu lauda ette tuvva. Edimält miis' nigu imest' külh, kõgõ pand' Liis'o põhu kuhja. A täl pudõliraha käeh, muu olõ-s timä asi.

    Liis'o ai põhu lauta, sinnä mulgu ala, kost tä talvõl Must'ole hainu ala visas'. Sõkk' kõvastõ kinni. Tekk' mulku suurõmbas, pand' leevä ja kartolipangi pääle ja jäi uutma, mis edesi saa.

    Tuul pääval es juhtu midägi. Tõsõl pääväl läts' Liis'o liina, passi aig oll' täüs. Vaia noid asju aia. A Peedi Villem trehväs' nägemä, et Liis'o bussi pääle läts'. Ots'õ ruttu Kurõ Kuti takah, et nüüd vaia kaema minnä, kuis sääl Liis'o puul as'a omma.

    Nigu Kutt veidükene laudaust praot', kuuld' tä hellü: «Möö-möö!» Põhk laudan liiku nigu olõssi sääl tuul' olnu. Ja üts' must kogo mugu keerot' ja vehel' sääl põhuh.

    Nigu välk' lei Kutt' laudaussõ kinni, esi sosist' Villemile: «Vanajuudas jah!» Mehe kaksiva minemä ja uma «seereväristäjä» jäti Liis'o aia viirde.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Halv maidsõ kuriteos!
     
    Ruitlasõ Olavi, ilmaparandaja
     
    Seoniaoni olõ-i teedä saad, kost om peri mahlakuun Inglüsmaalt Kenti krahv'kunnast löüt ja muusigalidse anni peräst «Klavõrimehes» ristit inemine. Tävveligult kontaktivõimõlda ja likõn ülikunnan 20–30 aastanõ miis' löüti Sheernessi liinan kul'ataman. Tä panti õkvalt ullimajja ja sääl naas' klavõri är tundnu miis' toda õkvalt umbõlõ ilosahe mäng'mä. Viil ilosampa ku Rannap!

    Säändse as'a juhtusõ õnnõ Inglüsmaal vai Ameerigan, meil om kõik' muusiga, miä tetäs, tävveste autistlik, meil omma kõik' kullõja inemise napaka ja kiäki ei saa meist tuuperäst «Klavõrimehe» muudu ilmakuulsas. A võinu jo saia külh! Mullõ nakkas külh tassakõistõ tunduma, et autistlik klavõrimiis' om kah eestläne.

    Võtami miljonide lemmigu, rahvusligu debiilrocki lipulaiva Mi Miis' ja telesaatõ «Eesti muusiga karikas». Piaaigu kõik' ansambli ja tegejä omma seos aos teno rahvahääletüsele Riisalu käest kaala saanu! Ja mis mi tuuga hindäle üteldä võimi? Tuud, et eestläne om viil nii ull', et määndsidki presidendi- egä riigikogo õkvavalimiisi ei saa siin riigin inne 2230. aastat läbi viia. Esiki missivalimiisi ei saa!

    Ku riigikogo nakanu esi kõigi valimiisiga tegelemä, olõssi tulõmusõ säändse, minka saanu pall'o rohkõmb rehkendä. Võinu olla õkvalt sääne vahtsõnõ valimisministeerium'. Ja valimisministri portfell'! Ütel pääväl vali vahtsõnõ ministri presidendi, sõs vali muusigaavvuhinna, sõs pand paika kõik raadioedetabeli, aolehe seksi- ja huulidsa pääl küsümise. Sääne miis', kiä esindänü mi avvu ja mõistust, midä meil hindäl ei olõ.

    Ja halv maidsõ tulnu kuuluta kuritüüs - Mi Mehe muusiga mäng'mise iist tulnu karistada prostitutsiooni vahendamise paragrahviga. Egä sis helüline litsindüs joht inemist vähämb riku-i ku lihalik!

    Näeti, Holland' ütel' kah Prantsusmaa kõrval «ei» Õuruliidu põhisäädüse lepingüle. Pääsüüs, mille hollandlasõ lepingü vasta hääletivä, pidävä analüütigu üleminekit õurule, hirmu ELi laembasminegi ja immigrantõ sissetulõgi iin. Targa inemise sääl riiken!!! Mõistva valli!

    Miä siin imehtä - mille ma sis immigrantõ ei piäs pelgämä, vinne aigu es olõ immigrantõ, olli vele ja seltsimehe, a nuu es kanna hindä küllen hepatiiti, aidsi, pedeplakatit ja naisõiguisi. Vahepääl kiuduti aoviites ja haissi sibula ja kiblugi perrä! A ega parhillanõ hais pall'o parõmb ei olõ!
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Kraav' pridanast (kaasavaras)
     
    Koolitunni olliva läbi. Mi naksi – nii nigu egä kõrd – kambaga kodo poolõ minemä.

    A lehekuu ilm ku kuld. Säändse ilmaga saa-ai kõrraga kodo minnä.

    Rein ütel': «Läämi kuustigu viirde kraavih haugi kaema!»

    Kraavi pässivä havvõ ujast suurvii aigu. Mi, latsõ, ollimi tuuga väega peri.

    Kraavih oll' vesi väga selge ja sääl oidu ka mito havvõjurlakut. Noid oll' hää vahti külh.

    Sis ütel' Rein Hennulõ: «Sa võta Ene ar naasest, sis saat seo kraavi kõiki haugiga pridanast (kaasavaras). Ene kodo oll' sääl lähkoh.

    Hennukõnõ nall'a es mõista ni tougas' arki Reinu kraavi.

    Kraav' olõ-õs süvä. Rein ronõ viist vällä, oll' poolõni kihäni likõ. Saistas' kuusõ taadõ ni kodo julgugi-is minnä.

    Milvi juusk' koolimajja tuud luku oppajalõ kõnõlõma. Varsti tull' tagasi ja ütel', õt oppaja käsk' kõigil ar kodo minnä.

    Õt kooni Rein kodo joud, omma täl püksi ka kuiva. Reinul oll' uma paar' verstä minnä. Nii mi teigi.

    Sõrmusõ Leeni
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Pudikiil'

    Bussipiätüsen sais vanaimä tsillokõsõ latsõlatsõga. Mano tulnu tutva naistõrahvas küsse väikot pois'kõst kaiõn, mis keelen tuu kah koton kõnõlõs – esä om vinläne, imä eestläne. Vanaimä ütel', et parhilla kõnõlõs lats' pudikeelen.

    «Katski ei olõ midägi. Meil om kogoni kats' pääministrit olnu, kiä kõnõlõsõ kah pudikeelen,» lohut' naistõrahvas.


    Prints' paprit ei küsü!

    Keväjä, ku pinnel suur' ringiaelõmise aig oll', tsurk'sõ üts' krants' tõulita är. Lita pernaanõ oll' perädü vihanõ ja läts' krandsi peremehe mano õiõndama. Krandsi nimi oll' Prints'.

    Peremiis' kullõl' pikä ja vihadsõ hädäldämise är ja kuulut' uhkõlt: «Mu Prints' paprit ei küsü!»


    Teräne pois'kõnõ

    Vinne aol käve Võro liina koolilatsõ keväjädsel huvisõidul Tarton. Sääl sebisi ringi pall'o suuri kottõga kaubaturistõ Vinnemaalt. Nä osti kokko söögikraami – piir' oll' jo tuukõrd valla.

    Kodotii pääl küsse üts' teräne pois'kõnõ oppaja käest, kas tuu tiid, mille Vinnemaalt käüdäs nii pall'o siin vorsti ostman. Oppaja es tiiä.

    «Kalõvipoig vidi umal aol läbi Peipsi Vinnemaalt laudu. Nüüd tulõ tuu lavvakuurma, miä tä sällän tõi, vorstiga kinni massa,» targut' pois'kõnõ.

    -------------------------------------------------------------------


    Kats' ulli

    Rahvas kõnõlõs, et kõrd olla Võro vai Põlva kiirappi (kumba sõs, tuu jääs veidü segätses) viidü üte üütunni joosul kats' meesterahvast, harilik elektripirn' suun kinni.

    Edimäne näist oll' sõpruga kihla vidänü, et: «Võta pirni, panõ suuhtõ ja võta suust tuu vällä nigu nall'a!» Pand' suuhtõ külh, a vällä nigu nall'a võta-s...

    Tuu miis', kiä tõsõna kiirappi viidi, oll' tuud edimäst miist vidänü taksojuht'.

    Hää lugõja, pruuvku-i sa külh seod asja perrä!



    Haanimehe vikur'

    Kõrd näüdäs' üts' haanimiis' külälisele umma elämist lähembäst ja kavvõmbast, kõnõl' egäsugutsit vannu haanimiihi tarkuisi. Tiid piten minnen tull' ütest mualumbist müüdä saia.

    «Ahhaa, lumpi tulõ kõgõ õnnõ hää jalaga astu,» ütel' haanimiis' ja ast' hää jalaga lumpi, a kura jalaga lumbist üle.

    «Sa mõtlõt no nigunii, et tuu määnegi haanimehe nõidus vai kunts' om,» kõnõl' haanimiis' külälisele. «A olõ-i, tegeligult om mul kura jala seerigu seeh mulk!»

    Ojari Triinu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ku kiilt õnnõ kõnõlda ja mitte kirota, om ütel pääväl nii, et kiilt mõist viil mõnikümmend vanainemist.

    Võro Instituudi direktri Eichenbaumi Külli võro keelen kirotamisõst (VT)

     
     Uma Lehe sõbõr!