Nummõr' 346
Rehekuu 27. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võro keele nätäl kuts kõnõlõma
  • Uudissõ
     
  • Kihvtivaba vili lätt häste kaubas
  •  
  • Uma Meki VI suurlaat
  •  
  • Tähtraamatut saa Lindora laadust
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Märgotus
     
  • Burkadest ja muustki, miä kultuuri ala käü
  •  
  • Om hingiaig: mäletämi ja mälehtämi
  • Elo
     
  • «Ristipuu om inämb väärt ku tuu puu iist saadu raha»
  •  
  • Hää tego − söögikorjaminõ
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Uma Lehe
            jutuvõistlus
     
    Kõrralik kaiv om pall’o väärt
     
    Kõgõ vanõmba Eestist löütü kao omma peri 12. aastagasaast. Nuu olli kandsi-kao liinamäki pääl.
    Näütüses Rõugõ kantsin oll’ kolm kaivo ja tuu oll’ üts põhjus, mille Rõugõ kants ründäjile kavva vasta pidi.

    150 aasta iist oll’ uma kaiv pia egäl talol. Lõuna-Eestin olli päämidselt nelä nukaga palkõst raodu salvkao. Viivõtmisõ mulk katõti kinni luugiga. Sääne kaiv om näütüses Võrol Kreutzwaldi muusõumi ja ka Mõnistõ muusõumi moro pääl.

    Pedäjä Karla kirotas uman uurmistüün Rõugõ valla Hurda külä aoluust, et sada aastakka tagasi võeti sääl kaost vett kolmõ muudu: madalambast kaost villkopaga (pikä varrõ otsan puust pang), sügävämbäst kaost kangi põhimõttõl tüütävä valtaga (kooguga kaiv), vai sis vändäti kabla otsan viipang puust võlli (pöörä) pääle.

    Umast nuurusaost Mulgimaal mäletä, et vahtsõhe kaivo lasti vesi sis, ku kärnkunn kaopõhja tull’: sis pidi puhas ja külm vesi kaivo tulõma. Hää vesi oll’ kaon tõtõstõ, a seoniaoni ma ei tiiä, kuis esä külh taad vett kärnkunna tulõmisõni kinni pidi...

    Kaivõ kotsilõ om umal aol ka häüsäjuttõ kõnõldu ja noid eski aolehin avaldõdu. Wõru Teatajan (17.10.1925) om kirän jutt, kuis Vahtsõliinan ollõv üts peremiis nännü aida iin, kon timä tütär maganu, võõrast nuurmiist. Vanaperemiis ollõv naanu tuud pümmen takan ajama. Kõrraga kaonu täl maa jalgõ alt. Ku päält sadamist toibunu, sis saanu arvu, et olnu ilma salvilda kao põh’an. Üllätüses olnu ka võõras nuurmiis säälsaman. Mehe lepnü kao põh’an är ja avitanu tõnõtõsõ vällä.

    Ruusmaa Arthur,
    Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja
     
    Püürd- ehk võllkao tegemine Rõugõ-Sännä vaihõl Hurda külän Hurda talon 1908. vai 1909. aastal. Hääd kätt habõnik om kaomeistri (sääl kandin ainukõnõ) Toom, kedä rahvas «puuherräs» kutsõ. Tä väntäs üten Tsoorust peri mehega kaost vällä umma poiga Toomõ Augustit. Pildist tekk’ koopia Deemanti Kaupo 1969. aastal ja kirot’ seo jutu kah mano. Ku kiäki tiid pildi pääl olõvidõ miihi täüsnimmi vai midägi inämbät, andkõ Umalõ Lehele teedä.
    Pilt om peri Vana-Võromaa Kultuurikua muusõumist
      
     Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin