Nummõr' 78
Piimäkuu 7. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vana petäi tõi preemiä
  •  
  • Antslast Kanepihe saa jäl bussiga sõita
  •  
  • Suurõtiimuusõum' and võrokeelist tiidüst
  •  
  • Torm' nõst' küünü õhku
  • Elo
     
  • Umakultuur' tõi maainemise Karilatsi
  •  
  • Nuur' taloperemiis' sai jahimehejutu-preemiä
  •  
  • Rõnnamärk' avitas?
  • Märgotus
     
  • Kruuda Oliver: ma taha, et must üts'kõrd midägi maha jääs
  •  
  • Inemine opp' terve elo
  • Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
     
     
     
    Kruuda Oliver: ma taha, et must üts'kõrd midägi maha jääs
       
     Põlvast peri Kalevi kumpvegivabrigu suurumanigul, kolmõ latsõ esäl Kruuda Oliveril (36) om rahha nii pall'o, et tä võinu elo lõpuni niisama luuslanki lüvvä. A täl om tahtminõ ummi ettevõttit egä päiv juhti. Kruuda tugõ ka kodokanti: tä toet' Mesikäpä halli tegemist ja ku Intsikurmu lauluväljak maaha palli, sis and' Palladium Cupi hobõsidõ võikijuuskmise Põlva joosu tulo tuu vahtsõst luumisõs.

    Mis tüüd ti tiit?
    Kruuda Oliver taht tüüd tetä kooni 80. eloaastani. 
    Kõgõpääst olõ ma õks Kalevi juhataja. Taa Tal'na Piimätüüstüs om kah viil vanast aost: ma kõgõpääst olligi viis' aastakka piimätüüstüse juht'. Et parhilla om kinnisvara tuu, minka Tal'nah ja
    Eestih rahha teenitäs, sis tollõ ala pääl olõ ma kah peris kõvva osalinõ.

    Ku sakõstõ kodokanti trehvät?

    Harva. Latsõ käävä külh sakõst, selle et naasõ imä om Põlvah häste tetätahtja vanaimä, latsõ omma suvõl pall'o sääl ja näil om sääl hää olla. Muidoki käü sääl sugulaisi sünnüpäivil.

    Esäkodo om mul Tilleoroh vana Võro tii veereh, tõõnõkõrd olõmi säält läbi sõitnu. Ja üts' väiku suvilakökäts' om meil Otõpääl. Neo nädälivaihtusõ, ku Eestih olla saa ja kohegi hinnäst är lubanu ei olõ, sis olõmi Otõpääl.

    Kon ti latsõna elli?

    Algusõh Põlvah kabõliaia kõrval. Ildampa ellimi veterinaar'tüütäjide jaos ehitet majah. Tuul aol oll' esä mul eläjähaigõmaja juht'. Imä elli mul tollõh majah minevä aastaga sügüseni.

    Olõti kõvastõ tugõnu käsipalli?

    Põlva käsipalli man olli ma 1996-2004. Et pall'o poisi käve Tal'nast Põlvahe mäng'mä ja olli tihtipääle sõidust väega väsünü, sis mi mõtli tetä Tal'nahe vahtsõ klubi ja treener' Voldi Tarmo tull' kah Tal'nahe elämä. Nüüd om Põlva klubist tulnu kats' kõvõmbat klupi.

    Hobõsõ omma ka teile tähtsä?

    Ulli pääga lätsimi 1997 ütte hobõst ostma ja ostimi hoobis 154. Sai Timmo Margusõ iih keksi, et täl om 34 ja meil 154 hobõst. A ku arvo saimi, ku pall'o hobõsidõ pidämise pääle kulus, sis naksimi hobõsit kõrrast vähämbäs jätmä.

    Parhilla omma alalõ nuu, kinkaga Raagi Urmas ja Klettenbergi Gunnar võistõlda saava. Et miihi tasõ lätt kõik'aig parõmbas, sis piä hank'ma näile kõrrast parõmbit hobõsit. A parõmb hopõn', kurask', mass inämb rahha!

    Hobõsõkasvatus om teile õnnõ kulu?

    Tuu om tunnõ. Ratsutamisõga om tuu, et sa piät olõma mitu põlvõ as'ah seeh, et sa kinkagagi ütte kiilt saat naada kõnõlõma. Mu ratsutajil om külh häste lännü, nä omma Õuruupah iihotsah. A õks, arvada mu latsõlatsõ saava või-olla jo olla tõisi Õuruupa hobõsõumanigõ siäh tegijä, kedä tõsitsõhe võetas.

    Kõgõ suurõmb kulu om võistluisil käümine. Minevaasta kävemi Itaaliah võistlõmah, sis kulu olli 120 000 ja avvuhinnaraha 110 000. 10 000 miinust, olõki-es pall'o. A ku õnnõstus ütel pääväl üts' väega hää hopõn' seost kar'ast maaha müvvä – täämbä om Novesta paras turuhind 1-2 miljoni õuro vaihõl –, olnu kõik' kulu, miä ma ratsutamisõ pääle olõ tennü, tasa, ja mul olõs viil kari hobõsit alalõ kah.

    Tal'nan kõnõldas, et Lõuna-Eesti om maaha käünü kant'. Mis mõttõ tuu pääle tulõva?

    Kõik' heränese hummogu üles ja mõtlõsõ, kuis inämb rahha saia. Tuus piäs tegemä määnestki ärri. Lõunõ-Eestih jõutas tihtipääle jutuga turismi mano. Ma tuu puult väega ei olõ.

    Ma jätnü Lõunõ-Eesti luudusõ putmada ja ilosas paigas eestläisi jaos, ma möönü-es maad maaha suumlaisilõ-ruutslaisilõ. Ku kõik' ilosa kotussõ – Taivaskoda, Tilleorg, Kubija – turistõ täüs kutsu, sis sõitva nä bussiga paiga pääle, joova ja laabõrdasõ, ütlesõ mi inemisilõ jälehit sõnno ja viskasõ tühä õllõpurgi maaha. Mi õnnõ korista ja raha, miä mi tuu iist saami, om õnnõ kopka.

    Ku tüüstüs, lärm' ja pull' om Tartoh-Talnah, sis Põlva võinu õks jäiä vagadsõs magamistarõs. Põlvah om hää latsi kasvata ja ellä.

    Aga mis olõs maainemiisile võimalus, ku turismi olõ-õi?

    Ku kõik' nakkasõ tegemä turismitallõ, nakkasõ nuu umavaihõl võitõlõma ja hind lätt väega alla.

    Eestläisil om sääne asi, et ku naabri midägi tege-kasvatas, tii ma kah. Ja sügüse turu pääl möövä mõlõmba ütte ja samma kaupa poolõ hinnaga. Tuu asõmõl, et üts' naabri kasvatanu ütte asja ja tõõnõ tõist ja mõlõmba saanu uma kauba iist võimaligult suurõ tulu.

    Mille ti ei panõ jalgu saina pääle vai ei lää elo lõpuni ümbreilma reisi pääle õkva ku Rolling Estonians?

    Üts' sõbõr läts' 2002. aastaga põimukuuh rändämä ja eelä jõudsõ tagasi. Tuu, midä tä tuu aoga ilmah nännü ja op'nu om, om võimsa. A miä sul om, tuud saa-ei niisama kulutama naada. Tuud tulõ õks mano kasvata: hindäst piät jo õks midägi maaha kah jätmä! Ku mi latsõ taad hoita sutva ja latsõlatsõ viil mano kasvatasõ, sis või jo tegüdä ka määnegi Eesti uma kapital'. Rahasektor' om täämbä Eestih ruutslaisi käeh ja nimä küsüse: eestläse, koh om ti uma kapital'? Tuu asi minno takast ts'usk'ki, et mul hindäst üts'kõrd midägi maaha jättä olnu.

    Midä sis tiiti, ku saati 70?

    80. eloaastagani tahtnu õks kõrdapiteh tüül kävvü. Sis võinu olla külh üts' maja luudusõh, mink aknõst päävä nõsõmisõ aigu näet hobõsit kar'akoplihe minemäh ja kuulõt, kuis kabja klops'va. Tähtsä om ka tuu, et kiäki tulnu mu mano asjo arotama: saanu tulõvilõ põlvilõ mõnt mõtõt edesi kõnõlda. Ku tulda-ei, sis olõt kehväste uma elo elänü.

    Küsse Mülleri Arp
    (Kuku raadio)
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ku kiilt õnnõ kõnõlda ja mitte kirota, om ütel pääväl nii, et kiilt mõist viil mõnikümmend vanainemist.

    Võro Instituudi direktri Eichenbaumi Külli võro keelen kirotamisõst (VT)

     
     Uma Lehe sõbõr!