| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Mille ma soovita Tissi nimme | | | | Külärahvas tiid, määne om bussipiätüse õigõ nimi | | | Aolehtin om olnu hulga kärrä tuu ümbre, kas bussipiätüisi nimmi pidänü parandama vai ei. Mõnõ vallavanõmba vastavaidlõmisõ perrä tunnus, nigu olõssi maarahvas nimeparandamisõ vasta. A periselt om hoobis tõistpite.
Vahtsõliina vallavanõmb Tohvi Raul ütel’ Maalehele, et vallavalitsus külh Ortuma bussipiätüst Tissi piätüses ümbre ei tii.
Paigapääline rahvas imeht’ seo ütlemise pääle väega.Tuu kandi inemine, vallavolikogo liigõ Tomsoni Viive ütel’, et kogo külärahvas om Tissi bussipiätüse puult. Nä omma aastakümnit siunanu, mille külh sildi pääl võlss nimi om.
Piätüs om tii veeren, miä lätt Loosist Vahtsõliina kerigu ja alõvi poolõ. Et Ortuma küllä saia, tulõ tuu tii päält kõrvalõ Hinsa poolõ käändä. Ku õkva edesi Vahtsõliina poolõ minnä, jõvvat Tissi küllä.
Vinne aigu sunniti Tissi külä Ortuma küläga kokko, nii nigu Tahma külägi. Vahtsõliina vald olõ-i seoniaoni tahtnu noid küläkeisi ammõtligult tagasi tetä. Mitmõ tõsõ valla, näütüses Rõugõ, omma uma põlidsõ külänime tagasi tennü.
Meediäkärä pääle omma mitmõ Vana-Võromaa inemise nakanu uma kandi piätüisinimmi pääle märkmä.
Minevä nädäli kirot’ mullõ Vanamba Maret Mooste vallast Kaaru küläst. Tä küsse, kuimuudu saanu piätüsenime Karulaane tagasi õigõs – Kaarulaanõ. Kaarulaan om iks mõts Kaaru külä perrä, bussipiätüse nime kirotajal om vast «Karulaane jenka» meelen hõl’onu.
Säältsamast kandist tulõ miilde Mõõnestu piätüs Räpinä valla veerekese pääl.
Õigõ kotussõnimi om Määrästü, Määrästü turbasuu sissesõidu man.
1995. aastal ütel’ tuuaolinõ vallavanõmb Hirmo Inge, et inemise kaibasõ tälle võlss kotussõnimmi pääle ja üts näüde oll’gi ei tiiä kost tulnu Mõõnestu bussipiätüs. A piätüse nimi om iks seoniaoni parandamalda.
Võru vallan Kosel om kuigimuudu juhtunu, et Kirepi veski man om piätüs Aiandi ja mäe pääl Verijärve kottal, sääl kon tõtõst kunagi aiand oll’, om piätüs Kirepi.
Säändside nihkunuisi nimmi parandaminõ piässi olõma umavalitsusõ ettenägelik huvi: üts nimi sildi pääl vai andmõbaasõn põhjustas tõisi nimmi võlssi pandmist.
Liinamäe kooli bussipiätüs mu kodo lähkün sai vast üte aasta olla tävveste võlss nimega Hargi. Õnnõtusõs jõudsõva maamõõtja just tuul aol panda koolimaja krundilõ Hargi nime, miä tuu kotussõga muidu kuigimuudu köüdet ei olõ.
Naabridõ man Lätin olli as’a bussipiätüisi nimmiga Vinne aigu kae et hullõmba ku meil.
Võrokõisilõ häste tunnõt Korneti miis Prangli Jaan kõnõl’, et nii 20 aastakka tagasi saatsõ Aluksne rajooni transpordiosakund üte tüütäjä bussõga ümbre sõitma. Tä pidi kullõma ja kirja pandma, kuis inemise kotussist periselt kõnõlasõ.
Tuust pääle omma Aluksne rajoonin vai vahtsõ nimega novadsin piätüsenime hulga rahvakeelitsembä.
Üts illus näüde om piätüs Sauleskalns Pihkva–Riia kivitii veeren. Muiduki omgi sääl mäenimi Sauleskalns vai Vana-Laitsna viimätside võrokõisi jaos: Päävämägi.
Päävämäel om Päävämäe läte, kost hulga inemiisi käü värskit vett võtman. Kõik tiidvä, a inne ku piätüsesilt sai, es saa tuud nimme kostki lukõ. | | |
| | Saarõ Evar,
Vana-Võromaa kotussõ-
nimmi parandaja | | | | |
|
|
|
