| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Contra Rõugõ maratoni finišin.
Leola Külli pilt | | | | Contra 20 maratoni aastak | | | Harju Ülle
Kirä-, nal’a- ja joosumiis Contra (41) võtt’ tsihis, et juusk timahava 20 maratonni ja perämädse maratoni finiš oll’gi pühäpäävä Saksamaal Müncheni liinan.
«Tettü!» hõigas’ Contra päält Müncheni maratonni. «Vaihõpääl oll’ rassõ ja krambi leivä jalga, a perämädse kolm kilti oll’ puhas lustmine. Mu stardinumbri 4260 pääl olli nii 2 ku 0 olõman: pruuvõ staadioni pääle jõudõn tuu päält kõigilõ nummõrd 20 näüdädä. Finišin visksi kõtulõ ja andsõ joosuraalõ piaaigu muso. Joosuaig oll’ 4:20.24.»
Harilik inemine taha-i eski tuu pääle märki, et tä üte kõrra 42 kilomiitret jutti är juusk. Kost tull’ sääne 20 kõrda ullimb mõtõ?
«Kats aastat joosi säidse maratonni aastan,» selet’ Contra. «A et pall’u juuskva 20, 30, kooni 40 maratonni aastan, sis mõtli kah, et võissi kõrra tuud pruuvi.»
Contra naas’ pääle Rakverest, kon tä juusk’ kolm maratonni (kuun üte). Sis tulli Rooma, Otõpää-Tarto, Soomõn Masku ja Vihti, Vändrä, Haapsalu, Hiiumaa, Pärnu, Soomõn Turu, Rõugõ, Iisaku (kats), Järvakandi, Kihnu, Lätin Valmiera, Tarto ja München.
«Kõgõ rohkõmb ummamuudu oll’ Ida-Viru staadionimaraton Iisakul,» kõnõl’ joosumiis. «Pidi 105 tsõõri tegemä, et maraton kokko saia. Katõ päävä seen sai juuskõ kolm maratonni. No ma kai, et kats om mu piir. Tõnõ maraton naas’ pääle üüse. Lõpõti hummugu päält kellä viit ja sis tiiät tuu lõpuosa... Olõssi nigu pur’on olnu ja viimädse 25 kilomiitret nii väega inämb es joosõ kah.»
Esieräline oll’ ka Kihnu maraton. Sääl sai raa pääl kalla süvvä ja olut juvva (muido pakutas iks vett ja jõujuuki). Contra ütel’, et pur’opääga asi siski es lõpõ. «Külh tähüsti umma 25. maratonni nii, et egä säitsme kilomiitre takast võtsõ ollõ. Jala jäivä kimmäs, a tuju läts’ lõbusas...»
Kõgõ inämb võtt’ Contral aigu Ida-Viru staadionimaraton nummõr 2 (päält kuvvõ tunni) ja kõgõ kipõmbalõ lipas’ tä lehekuun Vändrän (alla nelä tunni).
Päält Vändrä maratonni läts’ rassõs. «Suvõl omgi rassõ juuskõ ja ku olt sääne rassõmb inemine, sis kuumus kurnas viil inämb,» märke Contra. «Sügüse läts’ parõmbas – püvvä timahava viil paar maratonni otsa juuskõ noilõ katõlõkümnele.»
Suur juuskminõ olõ-i kaalu pääle mõonu. «Ku joosõt tulõmusõ pääle, ei tulõ rasvapalotamisõst midägi vällä,» ütel’ Contra. A teno kaalulõ om täl ette näüdädä üts «maratonivõit»: «Edimädsel Mulgi maratonil oll’ 100+ võistlusklass, mille ma võitsõ,» selet’ tä. «Õigõ külh, es trehvä üttegi tõist saakilost võistlõma tuupäiv...»
«Neli tunni om ütskõik midä rassõ tetä!»
Contra märke, et maratoni juuskmisõ man om kõgõ rassõmb aig päält 35 kilomiitret. Ütskõik, kuis hinnäst hoiat, iks piät mõttõjõu appi võtma, et edesi juuskõ.
«A ütskõik määnest asja om rassõ neli tunni jutti tetä,» arot’ Contra. «Näütüses kuunolõkil istu – sääl tetäs kah iks vahepääl paar kõrda kümme minotit kohvipausi. Neli tunni telekat vahti: iks väega väsüt är!»
«Ku sullõ juuskminõ ei miildü, sis ei olõ mõtõt minnä maratonni juuskma, et hindäle midägi tõõsta,» kõnõl’ Contra. «A ku joosõt hää himoga kümmet kilti, võit pruuvi puulmaratonni. Säält ei olõ maratonini inämb väega pikk samm.»
Contra tege trenni kolm-neli, harva viis kõrda nädälin, juusk kümmekund kilomiitret, kõgõ pikemb tsõõr om 27.
Pulli piät kah saama
«Üteldäs, et tuu võtt pall’u energiät är, ku jutustat maratoni aigu, a mul ei tulõ tõisildõ vällä,» kõhist’ Contra, kelle kõvva hellü om kuulda egäl võistlusõl, kohe nal’amiis trehväs. «Vällämaal tulõ juuskmisõ aigu kimmähe är laulda «Jää vabaks, Eesti meri!». Nii Rooman ku Münchenin laulsõ tuud, ku pikäst tunnõlist läbi joosi – tunnõlin kõlas helü maru häste. Pall’u kõrvalt kaiva, hindäl hing pailaga kaalan, ma vast käve näile närve pääle.»
Vahtsit luulõtuisi olõ-i Contral maratonijuuskmisõ aigu sündünü. «Trenni aigu külh,» tull’ tälle miilde. «Joosi 27kilomiitrest tsõõri ja naksi märgotama tuust, kuis üts maratonijuuskminõ om nigu elu. Ku luulõtus oll’ valmis, pidi taad pään ketrama uma 15 kilomiitret – mul es olõ jo taad kohegi kirja panda.»
Üts tunnõt inemine, kellega Contra om pall’o kuun juusknu, om Atoneni Meelis. «Ku tä mukka raa pääl trehväs, lugõ iks mullõ määnestki luulõtust,» selet’ Contra. «Tä pingutas egä kõrd, et must iks müüdä minnä.»
Tarto liinamaratonin juussõ Contra kõrvuisi Antsla mehe, umanimelidse viievõistlusõ kõrraldaja Kala Jaanussõga, kiä om kandnu ka Londoni olümpiätuld. «Tuu oll’ mul 44. maraton. Lõpõti Jaanussõga kuun ja kuun lõpõtimi Antsla keskkooli 44. linnu kah,» selet’ Contra väikeist numbrimängu.
Joosupisiläne oll’ seen joba kooliaol
Contra ähvärd’, et joosuhimo kujonõmisõst või tä paar tunni jutti pajata. No lühkült kokko võttõn naas’ juuskminõ pas’ma kooliaol. «Sõaväen olli muido nõrga, a ku juuskmisõs läts’, sis sai hinnäst näüdädä,» selet’ tä. «Päält tuud oll’ Uhtjärve juusk ainumanõ võistlus, kon käve. Postimehetüü pand’ kah joosuvormilõ kimmä põh’a.»
Edimädse maratoni juusk’ Contra 2003. aasta kuumal suvõpääväl Tal’nan. «Sis oll’ ülepää Eestin kats maratonni aastan, no om 35,» ütel’ tä.
Kümne aastaga juusk’ Contra tsipa päält kümne maratoni. Suur joosuhimo tekkü päält võrokõisi lipuga ümbre Vana-Võromaa juuskmist (2013): säitsme pääväga 333 km. Lipujoosukuul juusk’ tä kokko 700 kilomiitret, muido nii 200.
Contra lupa hinnäst kutsu ekstreemrahvasportlasõs. «Om üteldü, et mis mõttõn pandas tervüsespordi rubriiki tuu, et täämbä joostas kolm maratonni,» ütel’ tä. «Tuu om iks ekstreem ja mul om viil ekstreemsuisi plaanin, inne ku tervüsespordi pääle üle lää.»
Tulõva aasta Contra inämb 20 maratonni joosõ-i. «50 maratonni tulõ vast kokku är, a sadat ma püüdmä ei lää (Atonenil sai 100 Rõugõn täüs – UL),» märke tä ja arot’, et võissi maratonijuuskmisõ kooni 50. eloaastani perrä jättä.
Midä Contra sis tuu asõmõl tege? «Kepikõndi!» kõkut’ tä. «A kimmähe om mul sis plaan ka kepikõnnin maraton tetä.»
Midä pere tuust arvas, et Contra kõgõ juusk? «Häste: teno toolõ saiva nä ka Rooman kävvü,» ütel’ Contra. «Ku kodo jõudsõmi, naas’ pere esi mullõ vällämaa maratonnõ otsma ja näilt tull’gi mõtõ ka Dublini maratonilõ minnä.» | | | | Contra Kala Jaanussõga Tarto liinamaratonil.
Krooni Kayvo pilt |
|
|
|
