| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| |
|
|
Koolivorm – avvuasi | | Illos, et koolivorm nakkas hillätassa kooliello tagasi tulõma. Õnnõs iks niimuudu, et kuul vali esi uma vormi. Olõ-i nigu Vinne aol, ku kõik Eesti latsõ käve üten koolivormin.
Parhilla om mõnõl koolil uma müts, vest vai hamõ, mõnikõrd pääle kirotõt kas lihtsäle koolinimi vai sis ilosahe kujondõt koolinimi.
Muusõumi kogon omma pildi mõnõst Eesti Vabariigi edimädse ao koolivormist. Pildi pääl om Võro oppajidõ seminäri tütärlatsi pidolinõ koolivorm: tummõ kleit ilokraega ja koolimüts. Pildiateljeen omma hinnäst ritta säädnü 1922. aastagal edimädsen klassin opnu (ederian kuralt) Fercheni Hella, Joonsoo Jenny, tõsõn rian kuralt Kõra Liisa, tundmalda näio ja Krambi Salme, kolmandan rian kuralt Hurda Linda (pildi annõtaja) ja Sika Melanie.
Ilosa krae teivä opilasõ esi. Tuud pidolist vormi (külh ilma mütsüldä) kanni seminärinäio ka edespite, ku olli praktikant-oppaja Võro oppajidõ seminäri har’otuskoolin.
Seminäri opilaisil oll’ ka egäpäävä-vorm musta põllõ ja nn lod’umütsega.
Uma koolivorm oll’ ka Võro naisiammõdikoolil. Seo mano käve must põll harilikul pääväl ja valgõ põll pidopääväl. Kooli rõivategemise opilasõ pidi tõsõ kursusõ lõpus hindäle koolivormi kleidi tegemä. Harilikult oll’ seo valgõ kraega pruun kleit.
Ka Võro tüüstüskooli juhi arvssi 1925. aastal, et koolil om vaia vormimütsü, et kuul opilaisilõ inämb uma tunnussi ja koolikõrd kimmämb olõssi. A tüü tegemise man tohe-s müts pään olla, sis pidi päähä pandma midägi muud, näütüses sogõ.
Ruusmaa Arthur,
Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja | | | Võro oppajidõ seminäri tütärlatsi pidolinõ koolivorm.
Pilt om peri Vana-Võromaa Kultuurikua muusõumist |
|
|
|