Nummõr' 78
Piimäkuu 7. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vana petäi tõi preemiä
  •  
  • Antslast Kanepihe saa jäl bussiga sõita
  •  
  • Suurõtiimuusõum' and võrokeelist tiidüst
  •  
  • Torm' nõst' küünü õhku
  • Elo
     
  • Umakultuur' tõi maainemise Karilatsi
  •  
  • Nuur' taloperemiis' sai jahimehejutu-preemiä
  •  
  • Rõnnamärk' avitas?
  • Märgotus
     
  • Kruuda Oliver: ma taha, et must üts'kõrd midägi maha jääs
  •  
  • Inemine opp' terve elo
  • Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
     
     
     
    Nuur' taloperemiis' sai jahimehejutu-preemiä
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     Mõnistõ kandi nuur'miis' Toropi Piitre (17) oll'250st «Mino Võromaa» võistlusõlõ kirotajast ainumanõ keskkoolipoiss'. Tä sai uma tõtõstõ sündünü jahimehejutu iist ka avvuhinna.

    «Laube Ene, oppaja, vas't kuu-kats' külh aiõ mullõ pääle, et nakka kirutama, ma iks pagõsi ka tä iist!» muhelõs Piitre. Timä luu päälkiri om «Kuis ma jahimehes saiõ». «Tuu om peris õigõ lugu,» ütles tä. Piitre om viil väikutviisi kalamiis' kah. «Käüt, kuis aigu saat,» ütles tä.
    Toropi Piitret liina tõmba-i - täl om Mehkamaal talo pitä. 
    A väega suur' kirämiis' Piitre olõ-i: «Ku mõni mu kätte saa ja press', sis ma või kiruta, aga kõik' aig külh ei kiruta. Koolikirändi, nuu ka tulõva nii viimädse õdagu är.»
       
    Piitre perrel om talo Mõnistõ lähkun Parmupalun, a tä om joba esi kah taloperemiis' - talol om maad katõssa hektärri, üts' and mõtsa ka kokko.

    «Tuu talu nimega om kats' huvitavat asja: vanastõ taa oll' Kajamõtsa, a ku edesi müüdi, muudõti üts' täht är, panti Kar'amõtsa,» kõnõlõs Piitre. «A õigõ nimi om iks Kajamõtsa ja ku muru päält hõikat, sis ütessä kõrda külh kajas vasta!»

    «Kas just põllumiis', a maamiis' õks olõt,» löüd Piitre. Et kuul' saa läbi viil katõ aasta peräst, sis olõ-i Piitre viil vällä märknü, kas ja midä tä taht edesi oppi. Esi täl väega suurt edesiop'misõ himmo ei olõki, a sugulasõ-sõbra ajasõ tuud iks pääle. «Luutva maru pall'u.»

    Piitre koton kõnõldas iks inämbüisi võro kiilt. «No mõni sõna iks trehväs kiräkeelen ka sisse,» ütles tä. «No jahimiihiga, tuu jutt käü kõik' võru keelen. A ma ei saa nii kõnõlda, ku mullõ kiräkeelen vasta kõnõldas. Ma ei saa niimuudu.»

    Tulõvigun taht Piitre iks Võromaal ellä, suurliina tedä sukugi tõmba-i. «Mullõ miildüs õks siin,» löüd tä. «Tuu ei olõ võimalik – ku ma päiv otsa Võrun är käü, mul õdagu pää lahk nii et! Ma ei olõ võimõlinõ liinan elämä. Tuu om põrgu mu jaos!»

    Piitre sünnüpäiv om kah põnõval kuupääväl – 1. mahlakuu pääväl. Tuuperäst saa sünnüpääväl inämbüsi iks umajago nall'a kah.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ku kiilt õnnõ kõnõlda ja mitte kirota, om ütel pääväl nii, et kiilt mõist viil mõnikümmend vanainemist.

    Võro Instituudi direktri Eichenbaumi Külli võro keelen kirotamisõst (VT)

     
     Uma Lehe sõbõr!