| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Hirvlaanõ Milvi hoit käen umaaigsõt meistritüüd – Kanepi lauluseltsi lipuvarda pronksist valõtut lüüra kujoga otsa.
Harju Ülle pilt | | | | Lauluseltsi sümbol saa vahtsõ elo | | | Harju Ülle
Kanepi lauluselts lask laulupitto minekis perrä tetä seldsi uhkõ 146aastadsõ lipu üten meistritüüst otsaga – tuu man võetas appi muudsa 3D-trükümassin.
«Arutimi, et võissi tetä vahtsõ kerge lipu ja 3D-printeriga kergest matõrjalist täpsele samasugudsõ lipuvarda otsa,» kitt’ 14. süküskuu pääväl kuun olnu Kanepi lauluseldsi auliigõ, kodoluulanõ Hirvlaanõ Milvi.
Lipuvarda otsa tagasisaaminõ sai suvõ lõpun Kanepi kihlkunnapäivi naglas. «Lilli Ülle kinkse meile kihlkunna 340. aastapääväl otsa üten nööriga, mille löüdse umast talost Hüssült kokkosadanu aida alt,» selet’ Milvi. «Oll’ ilosahe sisse pakitu, eski kolmõvärviline lipunüür om seoniaoni illus.» Selts plaan kinkjäle tenokirä anda.
Pronksist lipuvarda otsa ehtvä muna, tammõlehekrants ja lüüra. «Kanepi lauluseldsi sümbol lüüra oll’ vanast ka seldsi templi pääl,» ütel’ Milvi.
Lipuotsa kaenu kunstiaoluu uurja Roosi Jaak arvas’, et tuu om tettü 19. saandi peräotsan moodun olnun vahtsõn-klassitsistligun stiilin. Meistri nimme pääl kah’us olõ-i.
Hirvlaanõ Milvi arvas’, et lipuotsa võisõ päält sõta segätsel aol är pästä löüdjä imä, Kanepi seldsimaja majahoitja Kiilo Laine. Lipp esi jäi õnnõs alalõ ja viidi Vinne aol pääliina muusiga- ja tiatrimuusõummi.
Laulupidotraditsiooni uurja Põldmäe Rudolf om kirotanu, et Eesti Vabariigi edimädsel aol kõndsõ Kanepi laulukuur uma uhkõ lipuga egä laulupido rongikäügin iks õkva edeotsan, lippõ takan.
Hirvlaanõ Milvi arvas’, et uhkõt, a ka rassõt ja kallist lipuvarda otsa pruugitigi õnnõ laulupidol. Arvada oll’ seldsil ka keremb lipuvardaots (om nätä vanno pilte pääl).
Uhkõ villatsõst rõivast lipp oll’ esieräline joba lauluseldsi luumisõ aigu.
Ku laulukoori 1869. aastal edimäste laulupitto sõidi, sis es saa inämbüs hindäle lippu lupa. «A laulupidokomisjon pand’ härksämbile mõisnigõlõ ette, et las mõis kink lipu. Kanepi koorilõ kinge lipu Koorastõ mõisa Ungern-Sternbergi,» selet’ Milvi. «Mõisnigu tütär Marie oll’ kunstnik, timä maalsõ lipu pääle «1819» (perisorjusõ kaotaminõ Liivimaal), «1869» (50 aastat priiust ja edimäne laulupido), «Kannepi Laulo Selts» ja kanõpipundi.»
Lipuotsa suuv Milvi kinki Eesti rahva muusõumilõ (ERM), ku tuu iks kaemisõs vällä pantas. «Tahassi, et lipp esi kah tuvvasi ERMi – sääl om hää tekstiiliosakund,» suuvsõ tä. «Erästvere pernaisi seldsi lipu varda, mille saimi kihlkunnapäivil kingis seldsi esinaasõ tütre pojapoja Kongo Kullo-Peebu käest, annami kah ERMilõ.»
Hirvlaanõ Milvi sai mõni aasta tagasi viil üte väärt kingitüse. «Abeli Rolandi poja käest sai seldsi protokolliraamadu 1925. aastast pääle,» ütel’ tä. «Eelmiidsi raamatit ei olõ kah’s nännü, nuu olõssi kah väega huvitava.»
Ku mõni Kanepiga köüdet inemine hoit koton mõnt vanna kultuuriluu jaos väärt asja, sis olõssi Milvi perädü tenolik, ku saasi tuud kasvai nätä. |
|
|
|
