| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Luulõtaja Heibergi Marie 125 aasta juubõli puhul tasus timä kodukotus üles otsi – tuu maastik om luulõ seen | | | | Ma, Heiberg ja sport | | | Contra, kirä- ja spordimiis
Ma ei tiiäki, kuna ma teedä sai, et mu kandist om peri kuulsa luulõnäüdsik Heibergi Marie. Arvada juba peris noorõst pääst, ku ma viil üttegi tä luulõtust es tiiä, a timä elämine, vai õigõlõ – tuu, mis viil elämisest alalõ, oll’ sääne põnnõv kotus, mink pääle tsiht säädi, ku talvõl mõtsu ja mäki pite suusatama minti.
Heibergi kodukotus tasus ülesotsmist juba tuuperäst, et tä om uma ümbrekunna ja tuu maastigu ka luulõ sisse kirutanu. Pall’u om mõtsa, suuhu kasunu, a kundi ja lohu omma iks alalõ. Läät ja mõtlõt, kost tuu murõ sis musta hobõsõga üle mäe sõitsõ.
Sääne käük om tervüsele kah hää: saa veidükese luudusõn kõndi, selle et tuu kotus nii väega autotii viirde ei jää.
Heibergi 125 aasta juubõli puhul kävemigi jalaga tuud sainajuppi kaeman. Kuldri kooli opilaisi säälhulgan mitukümmend. Ja ma ei saa sukugi arvu tuust jutust, et muudsa latsõ tahtva õnnõ nutisäädmit näppi ja värskin luhvtin müllädä sukugi ei viisi. Näile väega tuu käük miildü, päälegi ku vahepääl sai Adra Estri hobõsõvankri pääl sõitu tetä.
Kõlleri Alvar, umajagu ellu nännü miis, näüdäs’ meile, kon vanastõ «kehväl aol» olliva puut ja kõrts. Heibergi Mariet tä esi ei olõ nännü, a Alvari vanaimä tundsõ Mariet külh. Tä olnu joba latsõst pääle väega hindä sisse tõmbunu, väega tõsinõ, täl nigu latsõpõlvõ es olõki.
Miaigsõn mõttõn oll’ Marie väega sportlik: käve jalaga Sangastõlõ kuuli ja jõudsõ kodu ilda õdagu, tuust ollõv peri ka luulõtus «Käisin üksi tähte valgel». A ütsindä sportligust eluviiest jääs mudso manu jäämises veitüs, ku miil samal aol kõik aig must om.
Arvada seo ilma aigu olõssi Heiberg riigi puult avvustõt ja tälle olõs tukõ antu ja tä olõssi jõudnu viil pall’uga kirändüsaolukku minnä.
A pääle riikligu es olõ täl ka kodu tukõ, es peetä säälgi luulõtamist kõrraligu inemise tegemises.
Seo pääle võisi üldä, et ka põradsõ latsõvanõmba piässi kaema, et nä ei sunnissi latsilõ tegemiisi pääle õnnõ tuu perrä, kuis nä esi maailma nägevä.
Kimmä inemise muut jonn jah viil kimmämbäs, näütüses Poomi Mart, mi kõgõ kuulsamb jalgpalliväredivaht, kink esä es tunnista kuiki tuud, et poig vahet’ korvpalli jalgpalli vasta. A nõrga või vanõmbidõ vastasais maaha murda. Ma või umast kotost üldä, et minnu külh es pestä raamatidõ takast nii nall’alt vällä, vast õnnõ sis, ku talon oll’ määnegi tüü, midä kimmäle olõssi parõmb mitmõkõisi tetä. Ja nüüt ma armasta üttemuudu nii kirändüst ku ka «peris tüüd».
Ma ei tiiä, kas Heiberg olõssi ka sis jalaga kuuli käünü, ku täl olnu säändene bussivõrk, nigu mul kooli aigu oll’. Ma iks kõndsõ mõnda aigu pääle kooli Kuldrist Urvastõlõ, ja määnegi lõik vast trehväs’ mul Heibergiga sis kokku kah.
Ja mul om olnu viil üts põnnõv sportlik köüdüs Heibergi ja timäst tõsõl puul Tähtvere uulitsat (kül esi aigõl) elänü Läti luulõtaja Veidenbaumsi Eduardiga.
Ku ma esi Tartun eläsi, läts’ mu päämine joosutiir näide majju vaihõlt läbi ja õkvalt pääle tuud käändse Jakobi mäe pääle, kost ma sis nigu murõ musta hobõsõna üles juussõ ja pia kotun olligi. | | | | Contra Heibergi Marie mälestüskivi man Heibergi luulõtust lugõman.
Konnula Airi pilt. |
|
|
|
