| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Palmi Aigar kaib Urvastõ vallan Ruhingu külän hindä jutu perrä lumpi, a paistus tuu hoobis kaivandusõ muudu ja vett olõ-i «lumbin» joht.
Vijardi Vello pilt | | | | Liiva- ja ruusaäri lumbi sildi all? | | | Harju Ülle
Urvastõ vallan Ruhingu külän kaib ettevõtja Palmi Aigar uma maa pääle mäe otsa perätüt mulku, miä näge vällä nigu ruusakaivandus. Papridõ perrä om tuu «lump» kallo kasvatamisõs. A tundus, et lumbikaibmisõ sildi all käü liiva- ja ruusaäri.
«Ruusakuurmaga massina vuurva tii pääle varra hummogust ilda õdaguni, mürrin om iks väega kõva,» kaibas naabritalo pernaanõ Uusi Mai. «Kaivandusõ tegemises piät inne naabridõ käest arvamist küsümä ja uurma, kuis kaibminõ luudusõlõ mõos, a nüüt om naabrikrundi pääl suur mulk ja kogu lugu!»
«Pudsu (nii kutsutas Palmi Aigarit – UL) massin virot’ varra hummogu sändse vaardiga müüdä, et aknõklaasi klirisi ja mu süä läts’ rütmist vällä,» kaivas’ inemine tiiviirsest elämisest. «Õkva panti ruusatii pääle mustkatõ, rassõ massina omma tuu joba är lahknu.»
«Lumpi kaiva,» es tunnista Palmi Aigar kaivandusõ tegemist ja nõudsõ: «Kas ma olõ säädüst riknu vai?»
Säädüst, esieränis ütte säädüsemulku tund Palm häste. Lumbikaibmisõ luaga (tuu om Palmil kah) ajasõ mitmõ ettevõtja üle Eesti liiva- ja ruusaärri (ETV «Pealtnägija» 21.01.2015, «Seltskond ärimehi vilistab Eestis rangele kaevanduspoliitikale»).
JOKK-skeemi mõtõ om tuu, et lumbi kaibmisõ sildi all saa liiva-ruusa kipõlt ja ilma iist kätte. Ausal ettevõttõl lätt kaivandamislua saamisõs aastakõnõ aigu. Tulõ tetä keskkunnauuring, miä või 2–4hektärilidse maatükü kotsilõ massa 6000–7000 eurot + käibemass (läte: Eesti Geoloogiakeskus), ja ku keskkunnaammõt nõud ka keskkunnamõo hindamist, sis tulõ viil nii 5000 eurot mano. Päält tuu saa keskkunnaammõt nõuda karjäärin kimmäst tüüaigu ja mürätõkkõvalli ehitämist. Ku kaibminõ läbi saa, piät karjääri ka ilosahe kõrda tegemä.
Siililegi selge, et kiä tuust lisakulust är päses, tuu saa laapsampa võita ruusatii ehitämise vähämbpakmiisi.
Palmi Aigari firma OÜ Palmeks omgi perämädsel aol mitmit riigihankit võitnu (kae www.riigihanked.ee). Nii timahava ku minevä aasta sai Palmeks hindä kätte Urvastõ valla teie kõrranhoitmisõ (31 596 ja 17 610 euro iist). Timahava saiva Palmeksile ka Võro valla (53 000 eur) ja Haani valla (39 000 eur) tiitüü. Palmeks võitsõ hankõ ja sai ruusateie kõrdategemise-huuldamisõ lepingu ka RMKga (tüü mass u 300 000 eurot) ja kaitsõväega (u 245 000 eurot).
Ku lepingun om kirän, et liiv-ruus piät tulõma ammõtligust karjäärist, sis tuus om Palmeksil ka üts ammõtlik kaibmisõluba Võro vallan Viljahillepi karjäärin – säält tohes vällä kaiba ehitüsliiva 46 000 m³ ja ruusa 97 000 m³.
Tõsõ ettevõtja pahandasõ
«Seo olõ-i ausa konkurents!» hinnas’ lumbi sildi all kaivandusõ tegemist ASi Eesti Teed ehitüsdirektri Kase Uno. «Seo om sama, kui näütüses üts kütüssemüüjä lääsi rikkas tuuga, et jätäsi riigile masmada nii käibemassu ku aktsiisi.»
Eesti Teed om mitmõl puul Eestin skeemitäjile veidembpakmiisil alla jäänü.
«Sääne asi ei olõ õigõ ja ei olõ ausa,» hinnas’ ka Antsla kaibmisõ- ja ehitüsettevõttõ OÜ Kagumerk juhataja Muru Sulev. «Sääne asi näütäs tuud kah, et riigi veidembpakmisõ süstem om kehvä. Hääd ja odavat asja kõrraga ei saa.»
Kas lump piät lump olõma?
Palmi Aigar rago iks kõigilõ vasta, et timä ollõv ausa inemine, kiä hindäle kinnä lumbikõist tege. Esiki kattõ kinnä lumbikõist, kumbki pia hektär lagja. «Tulkõ sis kaema, ku valmis om!» pahand’ tä.
No ku papridõ vettpidämise pääle või Palm eski kihvti võtta, sis «lumbi» viipidämise pääle soovita-i geoloogi ja lumbitegijä täl külh tuud tetä.
Palmi Aigari maatükü nimi om Ruusamäe ja joba nimi ütles as’a sisu är. Pilditegemise aigu olõ-s mulgun nätä tsilkagi vett. «Mu kaol om 20 rõngast, suvõl om vett vaivalt rõnga-katõ jagu. Ütel naabril om mitu kõrda kaiv peris kuiv olnu,» selet’ Uusi Mai, kelle elämiseni om alla 500 miitre.
«Kesk ruusa- ja liivamäke lumbi kaibminõ om koolnu ettevõtminõ,» hinnas’ lumbikaibmisõ hää tundja, OÜ Saaretu juht Lina Kalmer. «Mäe otsa saa mõnõl ütsikul juhul lumbi tetä, ku om savipõhi ja arteesiakaiv, kost vesi üles press.»
Kiä sis süüdü om?
Pall naas’ viirdümä 2012. aastaga keväjä, ku Palmi Aigar läts’ Urvastõ vallavalitsustõ, näpun projekt, mille perrä pidänü mäe otsa tulõma pia kats hektärit lagja lump kallo kasvatamisõs.
Vallaammõtnigu Palmi juttu es usu. «Tiidsemi, et täl om liiva- ja ruusaäri ja pruuvsõmi ehitüslupa mitte anda,» ütel’ valla ehitüsnõvvomiis Kauri Aarne. Vallavanõmb Rooni Riho küsse keskkunnaammõtilt «lumbi» kotsilõ arvamist.
Ammõt vastas’ vallalõ, et usu-i kah lumbi-juttu: Palm ollõv näile kõnõlnu joba vahtsõt juttu, et taht lumbin tsukõlda, mitte kallo kasvata. Keskkunnaammõt hinnas’, et «lumbi» suurust kaiõn om ilmselge, et tuud ei tetä tsuklõmisõs. Külh või kaibjalõ huvvi pakku 60 000 m³ maavarra. Kiä himostas maavarra kaiba ja müvvä, piässi küsümä tuus lupa, mitte umma plaani lumbi sildi ala käkmä.
A säädüse perrä sai nõuda õnnõ ütte asja: päält hektäri suurudsõ viikogo jaos om vaia vii erikasutuslupa.
Palmi Aigar olõ-s ull’. Pia oll’ tä vahtsidõ projektõga valla ussõ takan tagasi. No oll’ plaanitu Ruusamäe kinnistü pääle üts ja õkva tuu küle ala Anni kinnistü pääle tõnõ lump, mõlõmba pindala tsipakõsõ alla hektäri.
Vald and’ alla ja kirot’ ehitüslua vällä. Keskkunnaammõt kirot’ tuu pääle kaibmisõ ja vällävidämise lua. «Om sääne lihtsä luba nigu kaevisetõend,» selet’ keskkunnaammõdi Põlva, Valga ja Võro piirkunna keskkunnapruukmisõ as’atundja Kalle Rein. «Et ku inemine kaib vundamenti vai väikeist lumpi, es pidänü tä kaibmisõlupa võtma. 10 päivä ja hops luba käen. A meil om väega rassõ är tõesta, et inemine hoobis kaivandas. Tõnõ lugu om sis, ku kotus om maardlana arvõl: sis om iks kaibmislupa vaia.»
Kalle Rein ütel’, et keskkunnaammõt om säädüse piiri seen püüdnü Palmile kätt ette panda. Tä hinnas’, et ku vald olõssi jätnü ehitüslua andmada, es saanu Palm umma skeemi edesi ehitä. Nii juhtu Sangastõ vallan, kon vald lumbi-lupa es anna ja asi lõppi tuuga, et ettevõtja küssegi ammõtligu maavara kaibmisõ lua. A ku ehitüsluba om joba antu, saa-i tuud kaevise tõendit andmada jättä.
No Urvastõ vallavanõmbal Rooni Rihol aja sääne jutt har’a vereväs. «Meil ei olõ säänest haridust, et hinnada, kas tä kaib lumpi vai kaivandust, kas kaibminõ om keskkunnalõ ohtlik vai mitte. Ku keskkunnaammõt olõssi kiildnü säält ruusa ja liiva vällä vitä, ei olõs jo hätä!»
Ku Palmil päält paariaastast kaibmist kaevise tõendi tähtaig ümbre sai, läts’ tä seo keväjä keskkunnaammõtihe vahtsõt tõendit küsümä. Sis püüdse ammõt timä tegemiisile viil kõrra kätt ette panda. Keskkunnaammõdi ja -inspektsiooni inemise käve paiga pääl kaeman ja panni süüs, et kaivõtu om võlss kotussõ pääl, kaibminõ ei paistu lumbikaibmisõ muudu ja lumbin olõ-s vett.
«Saatsõmi vallalõ kirä, et tekke ehitüsjärelvalvõt: kas lumbi omma tettü projekti perrä,» selet’ Kalle Rein.
Palm käve vallan «kohvil» ja võtt’ umas, et kaibsõ võlss kotussõ pääl. No ehitüse perräkaemist egä trahvi vald ei tii: vallal ei olõ rahha as’atundja palkamisõs. «Umavalitsusliidun om kõnõldu, et om vaia kamba pääle menetlüsõigusõga tüütäjät, a õnnõ neläl vallal om tuus huvvi,» selet’ Roon.
Pia tull’ Palm jäl vahtsõ projektiga ja küsse lupa lumbi tõsõ, periselt kaivõdu kotussõ pääle tegemises. «Ehitäjä saa projekti ehitämise aol muuta,» põhjõnd’ ehitüsnõvvomiis Kauri Aarne tuud, mille vald tuuga peri oll’ (11.08.2015 – UL). «Üts volikogo liigõ küsse, et mille andsõti lua, tiidseti jo, et tä om suli,» ohas’ Rooni Riho. «A eski ku om suli, ei anna tuu meile õigust üteldä, et lupa ei saa. Vallavalitsus ei saa nimetä inemist sulis vai mitte-sulis. Midä vald saa tetä, ku riik uma maavara niimuudu massulda är and?! Inspektsioonil om menetlüs poolõlõ, a keskkunnaammõt and vahtsõ lua vällä.» (Kaevise teisaldamise luba 30.08.2015–30.08.2016 – UL)
Kavval repän ullitas ka keskkunnainspektsiooni
Keskkunnainspektsioon om paiga pääl käünü mitu kõrda, a inspektri Visnapi Kadri ütel’, et sändse kaibmisõ vasta saa-i suurt midägi tetä.
Lump tohes projekti perrä olla 3,5 miitret sükäv, keskkunnainspektsioon mõõtsõ viis miitret vällä (18.09. – UL). A tuu om ehitüsjärelvalvõ küsümüs (midä kiäki ei tii). «Ei olõ liiga sükäv,» om Palm esi kimmäs. «Võtkõ absoluutkõrgusõst vällä!»
«Et tä edimält võlss kotussõ pääl kaibsõ ja kaevisõ lualda vällä vei, tuu menetlüs om meil poolõlõ,» ütel’ Visnap, a tunnist’, et no om ehitüsprojekt muudõtu ja Palm või edesi kaiba (miä ei sekä trahvi tegemist).
Külh es tohtnu Palm paiga pääle vitä ilma lualda perätüt kuurmat ehitüsprahti. No Visnapi Kadri ütel’, et lua saa ka takastperrä küssü.
«Seo ei olõ ehitüspraht, seo om telliskivi,» aja Palm vasta. «Seo lätt kõik alussidõ pääle, tulõva-aasta nakkas ehitüs pääle, sis om vanna telliskivvi vaia.»
Midä tä ehitämise all mõtlõs, tuud Palm üteldä es taha. «Ei olõ mõtõt kadõ olla. Noid maakotussit om esiki, mis käest är läävä. Tahat määnestki kotust vähä kõrda tetä, sis om teil hädä!» | | | | Kaibmisõ-massina.
Harju Ülle pilt | | | Skeemitä om rassõmb
Otsiveri Kairi keskkunnaministeeriümi maapõvvõosakunnast:
«1.07. pääle om jõun sääne määrüs, mille perrä piät tegemä lumbikaibmisõ projektilõ keskkunnamõo tarvilikkusõ eelhinnangu sis, ku lump om päält hektäri lagja vai ku vällä kaivõtas päält 10 000 m³ maad. Ku plaan tunnus kahtlanõ, sis saa keskkunnaammõt käümä panda keskkunnamõo hindamisõ.
Ehitüssäädüse perrä saa paiklik umavalitsus 1. juulist saata ehitüslua eelnõu kuunkõlastamisõs keskkunnaministeeriümile. Ku lumbikaibmisõ õigõ tsiht tunnus ollõv kaivandaminõ, sis ministeeriüm taotlust ei kuunkõlasta ja tuu perrä om umavalitsusõl õigus jättä luba vällä andmalda.»
Vald olõs saanu ehitüslua tühäs tunnista
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriümi ehitüs- ja elamutalitusõ juht Ševeljova Maria:
«Ku om ehitet ehitüsprojektist ja ehitüsluast müüdä, sis ei anna paiklik umavalitsus ehitisele tuu pruukmisõ lupa. Ehitüssäädüse perrä olõs saanu paiklik umavalitsus ehitüslua tühäs tunnista, ku tull’ vällä, et ehitis ei vasta ehitüslualõ.» |
|
|
|
