| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Janti saa, ku sul om tsärre nimekaim | | | | Põlva kandin toimõndas kats kangõt miist, mõlõmbal Tagla Ilmar nimes. Umavaihõl om näid segi aetu väega pall’o, tõnõtõsõ peräst om miihil ette tulnu ummamuudu juhtumiisi. | | | Tagla Ilmar (73), spordimiis
Peri: Kanepi kihlkund, Kõllõstõ vald, Sinikahja. Eläs Põlvan ja Sinikahjal. Tüü: 22 aastat massu- ja tolliammõdi inspektri, 20 aastat om olnu massu- ja tolliammõtnigõ ammõdiütisüisi liidu juhatusõ esimiis. Avvohinna: massu- ja tolliammõdi kõgõ parõmb sportlanõ, Eesti Kultuurkapitali Põlva maakunna spordi elotüüpreemiä.
Olõt kõva spordimiis?
Edimält sai tettü jalgrattasporti. Tulli 1962. aastal eräle stardin Eesti maanuuri hulgan kolmandas. Sis tull’ sõaväkke minnä, sääl tull’ kõvastõ juuskõ, sai juuskmisõn edimädse spordijärgu.
Sõaväest tagasi tulli, jäti spordi väega äkki maaha. Käve pikä päävä tüül, õdagu inne magamaminekit sei kõtu kõvastõ täüs, iks imä tettüt lambalihha kardokaga ja muud säänest. Kaal läts’ 63 päält 120 kilo pääle. Pidi minemä sapikivilõikusõlõ. Es saa midägi, pidi jäl nakkama sporti tegemä ja sai kaalu 70 kilo pääle.
Põlva mehhaniseeritün ehitüskolonnin olli kõva spordimehe kuun: Järveoja Kolla, Nurmõ Tõnu, Miti Einar... A massu- ja tolliammõtin oll’ pall’o tüüd, sis es saa nii pall’o sporti tetä, a nüüt olõ vaba miis ja tii, pall’o taha.
Midä provva su sporditegemisest arvas?
Ma ei tiiä... Vast tälle nii pall’o ei miildü? Küsüge timä hindä käest! Veera! Naanõ tsuskas pää ussõ vahelt sisse: Las juusk, juusk mu iist kah!
Provvaga pei timahavva 50 aasta tähtpäivä! Meil om kats last ja kuus latsõlast.
Kuis su päiv vällä näge?
Talvõl käve jõusaali ja ujoma kah, no joosõ egä päiv. Kokko olõ timahava rattaga sõitnu 2183 km ja juusknu 1026 km. Olõ üten tennü 36 võistlust: kats maratonni, kuus triatlonni, maastigurattasõitõ, muid joosuvõistluisi. Viimäne oll’ Jüri Jaansoni katõsillajuusk Pärnun (10 km), tulõman om Kütioro juusk ja 18. Tarto rattamaraton.
Suurõmba kõrdaminegi?
Olõ uman vannusõklassin puulmaratonin edimäne-tõnõ, Narvan sai ao 2.03. Triatlonin olli timahava uman klassin tõnõ, duatlonin Eesti kolmas.
1999 juussõ 10 km 42 minotiga, 2015 joba 52ga – aasta omma iks mõotanu.
Mis murõt tege: viimäne vannusõklass om võistluisil sakõstõ 40+. A vanõmba omma kah auahnõ ja tahtva tunnustamist. Ja mõnõl võistlusõl omma naisilõ kehvembä avvohinna – tuu ei olõ õigõ!
Hää miil om, et mõnõl võistlusõl om avvohind kõgõ vanõmbalõ võistlõjalõ. Juunin juussõ kolm päivä Otõpää joosutuuri: 10 + 17 + 16 km. Sai väega hää pulsikellä.
Võro–Väimelä joosul om kah olnu iks kõgõ vanõmbalõ avvohind. Ütskõrd oll’ puul põrsast! Võromaa spordiliit om väärt kitmist, näide joosusari om väega hää asi ja osavõtmismass om kah väiku. Pensionäril pand raha tuu as’a paika.
Ujomist tahassi paranda. Ku ujola valla tetäs, tulõs tegelemä naada. Tulõva aasta tahassi 111 triatloni tetä: 1 km ujomist, 100 km rattaga ja 10 km juuskmist.
Määne om su lemmiksüük?
Süü kõkkõ, midä naanõ tege. Tä mõist tetä väega hääd Ukraina borssi ja pelmeene. Ainukõnõ asi, et süük piät kuum olõma!
Määne om üts illos ja hää naanõ su meelest?
Et perre iist hoolitsõs, et iks seksikas olõssi ja kõik sääne... (Kaes ussõ poolõ.) Latsõlatsõ ütlese, et kiäki ei tii nii häid pannkuukõ ku vanaimä!
Ku määnestki pätitempu päält näet, kas läät vaihõlõ?
Mul lätt veri väega kipõstõ kiimä, ku ma ülekohut näe ja eski esi tüki vahelõ. Minno om är tõmmatu säält.
Miä Eestin parhilla kõgõ inämb murõt tege?
Et üte omma väega vaesõ ja tõsõ väega rikka. Et latsõ omma nälän. Et maaelo om alla käünü. Et poliitigu nägelese ja hoitva kümne küüdsega umast tüükotussõst kinni.
Midä arvat tuust, ku su naabris tulõva pagolasõ?
Olõnõs määndse. Ma olõ kah ukrainlasõ naasõs võtnu. Jäi imäga maalõ, ellivä sääl katõkõisi. Opsõ kuvvõ kuuga eesti, esieränis võro keele selges. Ku näütüses Ukrainast tulõva kõrraligu inemise, mis mul noidõ vasta saa olla?
Olõt kunagi elon lava pääl üles astnu?
Õnnõ deklamiirnü olõ, tiatrit ei olõ tennü.
Tunnõt tõist Põlva kandi miist, kellel om sama nimi?
Nimekaimuga ollimi kuun joba Karaski koolin: timä käve Hurmist, ma Kindapalost. Mäletä, et ütskõrd panti mõlõmba samal aol nukka ja tahvli pääle kirotõdi: Ilmar Tagel 1. klass ja Ilmar Tagel 7. klass. | | | | Ilmaril om üts kapiriiol medäliid ja karikit täüs.
Harju Ülle pilt | | | | Illus ja hallus: Rõugõ viie järve joosul (5.07.2015) tekk Ilmarilõ 0,2 sekondiga är 60 aastakka noorõmb suusahüppeluutus Hausenbergi Triinu.
Leola Külli pilt | | | Ummamuudu juhtumisõ Väiku-Ilmari elost:
Sõit’ üts miis Saksa numbrimärgiga massinaga Vinnemaa puult piiri pääle, haagissuvila takan. Ütel’, et tulõ Eestimaalõ suvitama. Sai küsütüs, et kohe lätt. Kohtla-Järvele! Täl oll’ vinne nimi kah ja tundu midägi võlssi ollõv. Võtsõmi tä tollikontrolli. No oll’ vaiva nättü, terve haagis oll’ salasuitsu täüs pantu: kõik saina, põrmand... Poiss ütel’: «Imä ütel’, et mine tüüle, a ma es kullõ immä ja näet, mis sai!»
Talvitsõl aol hämärän juusk’ mu mano pükseldä miis, pinikene üsän. Ütel’, et ujosi üle Piusa jõõ ja taht poliitilist var’opaika. Piiripunkt läts’ kiimä nigu hüürläsepesä. Mehele anti tekk ümbre ja pinile süvvä. Viidi var’opaika. Järgmädsel pääväl pand’ miis säält pakku ja tedä olõ-i seoniaoni üles löütü.
Jämme naistõrahvas tahtsõ deklariiri, et täl om kilekoti seen üts plokk suitsu üle. Naanõ kaeti läbi ja alospükse seest löüti neli plokki (!) suitsu.
Ku pall’o teid Suurõ-Ilmariga segi om aetu?
Ku ma Põlva spordikomiteen tüül olli, sis elli ütiselämun. Mul oll’ pruut Tarton. Tulõman oll’ Soomõ-Eesti maavõistlus. Pruut saatsõ telegrammi: Ilmar, tulõ Tartohe. A telegramm viidi tõsõ Ilmari kätte Võro uulitsalõ. Ilmar oll’ sis joba abielon. Naanõ oll’ vasta võtnu ja võit ette kujota, mis sääl sündü. (Kõhistas naaru.)
Ku olli MEKin tootmisosakunna juhataja, sis tõnõ Ilmar oll’ parteikomiteen. Kõlisti mõnõlõ kolhoosiesimehele: Ilmar Tagel helistäs, vaia om massinat vai matõrjaali. Inne ku arru saadi, et sama nimega tõnõ miis om, oll’ asi är lubatu.
Sugulasõ olõti?
Naksi kunagi suguvõssa uurma ja tull’ vällä, et neli-viis põlvõ tagasi olli vaaresä Hurmi mõisan vele.
Kas Suurõ-Ilmariga sarnadsõ kah olõti?
Mõni ütles, et näokujo om. A olõk om tõnõ. Esä oll’ täl vallasekretär Kõllõstõn ja tä sai esä kasvatusõ. Mu esä oll’sõaväeläne ja es jõvva meid imäga üten võtta, ku 1944 vällämaalõ pagõsi. Mul om rohkõmb olnu mõtsakuul! | | | Tagla Ilmar (78), tiatrimiis, pulma- ja matussõjuht
Peri: Kanepi kihlkund, Hurmi, Lõokese. Eläs Rosmal.Tüü: 22 aastat EKP Põlva rajoonikomitee, tuust 12 a tõnõ sekretär, 11 aastat Peri kooli direktri. Avvohinna: 2010 Põlva maakunna teenetemärk – kavvaaigsõ ja tennoväärt tüü iist maakunna haridus-, kultuuri- ja seldsielo edesiviimisel.
Olõt kõva tiatrimiis?
Põlva liina harrastustiatri juht Villa Sirje härgütäs tiatrit tegemä (aastast 2004), ütles, et mu jutust saa häste arvo. Viimäne etendüs om meil «Laena mulle kannelt, Vanemuine!»: Vanõmuisõ selts telse ja Sirje kirot’ Eesti seltse 150. aastapääväs. Ma olõ sääl Väägvere koori juht David Wirkhaus.
Vahva võrokiilne lugu om Kõivu Antsu «Perändüs». Pidi sääl Rüütle Jannolõ puuhaluga vasta jalgu viskama, a Janno hüpäs’ üles ja puuhalg läts’ alt niuhti läbi!
A Järgi Urvega esinemi võro keelen. Ma olõ Juuli ja timä om Maali. Ma olõ küländ illos daam noidõ naisirõividõga ja kõnõlõ peenükese helüga – kõik ei tunnõki minno är. Meil om väiku orkestri kah: Urvel om väiku akordion ja mul suur tuuba.
Midä provva su tiatritegemisest arvas?
Häste arvas. Ku seltskund om sääne, et tä osanik saa olla, sis tulõ üten. Ku ei tulõ, sis ma piä helistämä, ku peräle jõvva, ja sis kah, ku kodo tulõma nakka. Vana-aastaõdagu kell viis saa meil Astaga 55 aastat kuun eletüs.
Sõbra, lats, latsõlatsõ ja latsõlatsõlatsõ tulõva kokko. Meil om tütär, kats latsõlast ja kats latsõlatsõlast.
Mängitäs pulmamarssi, mul piät olõma valgõ pääväsärk, ülikund ja kikilips ja kimp pruudilõ tettü – nii palïo häitsmit, nigu aastit om. Naanõ om mul külälislahkõ, ideede autor ja kõrraldaja nii koton ku välänpuul: om saanu kultuurkapitali aastapreemiä ja kolm kõrda Põlva liinategija tiitli.
Kuis su päiv vällä näge?
Väega rabõlda ma ei tohe, süä om rütmist välän. Hummogu süü ja nakka toimõndama. Aid taht pall’o aigu saia: mar’a, ubina, kurgi, tomadi, kapsta... (Lugõ ette piaaigu kõik aiavilä, miä Eestin kasusõ.)
Puulpäävä tulõ soolaupõ kiitä: sannan tulõ võtta olut ja upa pääle. Sannamiis olõ ma kõva! Käümi väümehega, iks kolm tunni jutti. Telekast kae «Aktuaalsõt kaamõrat» ja ku om mõni huvitav spordisaadõ. A ku om sääne, nigu meil korvpall oll’, jätä poolõ päält katski.
Suurõmba kõrdaminegi?
Üteldäs, et ku olõt istutanu üte puu vai ehitänü üte maja, sis tuu omgi kõgõ suurõmb kõrdaminek. Tulõva aasta saa tan uman majan 20 aastat eletüs.
Midä arvat tuust, ku su naabris tulnu pagolanõ?
Olõnõs, määne tuu pagolanõ om. Ku om sääne hää inemine ja... A pagolaisiga om mitu hätä. Elämise lövvät iks vanast kolhoosikeskusõst: mine Perile, sääl saat valli. A süvvä ja rõivilõ panda... Telekast näütäs, et tulõva sitsikleidiga üle mere. A meil tulõ talv – rõivit väega hulga vaia ja lummõ nägevä edimäst kõrda. Mis kiilt nä mõistva? Inglüse kiilt nimä ei mõista, mi ei jaga Aafriga kiilist midägi. Mis tüüd nä tegemä nakkasõ? Kuis näide latsõ koolin opma nakkasõ?
Määne om su lemmiksüük?
Süü kõkkõ. Supp – borss ja seljanka – omma lemmigu. Süü pall’o tsukrut, egä kuu algusõn vala kats killo tsurkut kanni ja süü kuuga ütsindä är – naanõ mul tsukrut ei süü.
Määne om üts illos ja hää naanõ su meelest?
Vai jummal... Piät olõma sääne harilik, naturaalnõ! Mul om väega hää naanõ. Tuuperäst mi nii kavva kuun olõmigi elänü.
Ku pätitempu päält näet, kas läät vaihõlõ?
No piät iks vahelõ minemä, kõvva hellü tegemä ja as’a paika pandma!
Miä Eestin parhilla kõgõ inämb murõt tege?
Maaelo om rassõ ja kõgõ rassõmb om mu meelest ütsikul pensionääril.
Kas sporti tiit?
Inämb ei tii. A umal aol lätsi kõgõ parõmbalõ suusataminõ ja jalgrattasõit. 1959. aastal ollimi Simferoopolin laagrin. Treener karist’, et väega suurtõ mäkke ei või üles sõkku: rattaketi vinütät är, a kette om veidü! A üleliidulidsõl 100 km kuunstardiga sõidun sai pronksmedäli!
Nüüt mullõ helistedäs vahepääl ja küstäs, kuis ma jõudsõ Tarto maratoni läbi sõita ja pikämaajoosun nii hää kotussõ sai. Sis ütle, jaa-jaa, sõbra – tuu om mul nimekaim! | | | | Ilmaril om pihk lilli täüs.
Järgi Paavo pilt | | | | «Kuldne laev» (2007), Ilmar mäng kunstnik Ormissoni Villemit. «Ilmariga om hää kuun tüüd tetä,» kitt Põlva liina harrastustiatri juht Villa Sirje. «Tä om sääne vana kooli miis, kiä pidä umma sõnna ja ei ütle ilmangi kellelegi midägi halvaste.».
Pilt: Lepaste Aare (Koit) | | | | «Perändüs» (2013). «Pidi Rüütle Jannolõ puuhaluga vasta jalgu viskama, a Janno hüpäs’ üles ja puuhalg läts’ alt niuhti läbi!» selet’ Ilmar..
Harju Ülle pilt | | | Ummamuudu juhtumisõ Suurõ-Ilmari elost:
Tükün «Saatusliku kiindumuse lugu» oll’ kõrdsipildikene: mehe jõiva olut ja oll’ ette nättü tekst kah, midä pidi kõnõlõma. Meid oll’ viis-kuus miist ja hää jutuhuug oll’ seen. Naksimi kõnõlõma maast-ilmast, midä ülepää ette nättü es olõ. Üts lugu tõsõ otsa tull’ miilde. Villa Sirje joba näüdäs’ rusikut, et lõpõtagõ är. A rahvas naarsõ ja mi mõtli, et kõnõlõmi viil veidükese... Ai, peräst saimi tõrõlda!
Kutsõ näütemänguseltskunna sannaõdagulõ. Ku Mooste miis Needo Ülo tekk’ naisiga nall’a tünnüsannan, sis vesi linnas’ ja Põlvahe oll’ rüükmine kuulda. Perän tutva küsse, mis ti sääl ummõhtõ teiti?!
Naanõ es taha edimält mi vahtsõhe maia elämä tulla: es olõ telefoni ega tiid mano. Otsõ Põlvan kortõrit, et nakkas säält mul külän käümä. Nüüt ütles, et mastassi kasvai miljon eurot, ei lähä inämb siist liina!
Ku pall’o teid Väiku-Ilmariga segi om aetu?
Ku tõnõ Ilmar läts’ tolli tüüle, sis õks helistedi mullõ, et kulõ, kas saas autokuurmalõ üte tolliülekaemisõ tetä. Ma ütli, et laskõ mu moro pääle, kül ma kae üle! (Kõhistas naaru.) Nüüt ütspäiv viil helist’ üts nuurherrä: kas Sinikahja kinnistü om ti uma vai?
Kunagi trehvsimi ütte tüüseltskunda tüüle – parteikomiteehte. Sääl tetti meil vaiht niimuudu, et ma olli Suur-Tagel ja timä Väiku-Tagel.
Mäletät, ku tõsõ Ilmari telegramm sullõ tull’?
Aa, tull’ jah, a mis sääl taheti? Ei tulõ miilde... (Ei mäletä ülepää tuud, ütles vaihõlõ naanõ Asta.)
Ildaaigu trehvsimi Ilmariga üten kuldpulman. Ma juhtsõ tuud pito ja Ilmar om tuu paari lang. Sis ma kõnõli säänest juttu söögi vahelõ, anekdoodi perrä – Rästäs Joosep taht nimes võtta Kuldnokk Kõnnip –, et ma tahtsõ võtta nimes Ilmar Tagel, a ammõtnik es lupa – üts miis oll’ joba är võtnu sändse nime ja ma pidi «onu Ilmariga» lepmä...
Kas Väiku-Ilmariga sarnadsõ kah olõti?
Naasõ tiidvä tuud parõmbidõ. Timä võtsõ sõaväest naasõ, ma võtsõ tsiviilist – Võro liinast!
Ilmaritel käve külän Harju Ülle. |
|
|
|
