| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Haridus |
| | |
|
|
| Kirä | | | Mälehtimi Sabbe Augustit
Timahava peimi iks meeleh umah küläh sündünüt ja ka hukatut tublit Eesti viimäst mõtsavelle Sabbe Augustit, kelle sünnüst sai müüdä 106 aastat.
Paidra küläseltsing tekk’ tuul puhul 20. põimukuu pääväl tervüsekõndmisõ päävä.
Kokko tull’ 21 inemist, kõgõ noorõmb oll’ kats ja kõgõ vanõmb 78 aastat vana.
Üteh tulli ka külälise kavvõmbast, iihotsah oll’ Pareki Lagle. Timä oll’ mõtsamiihist väega huvitõt, sai iks pall’o vahtsõt teedä ja nätä uma silmäga õkva tuud kotust, koh Sabbe Võhandu jõõ pääl hindä ärä uput’, et mitte elävänä kätte anda KGB miihile. Nüüt om kuusõpuu risti üle jõõ õkva sääl kotusõ pääl.
Avalikus om tulnu ka tuu mehe nimi, kes andsõ õkva infot Põlvahe edesi Sabbe kotsilõ, selle et tuu ärandja om no kah ärä koolnu.
Ku jummal elopäivi and, lubasiva kõik ütest suust, et tulõva aasta mälehtämi jäl Eesti perämäst mõtsavelle. Tervüst kõigilõ ossavõtjilõ, tenosõna Taalfeldi Hillele ja Murumaa Maritile koogiküdsämise vaiva iist!
Riitsaarõ Lainõ,
Paidra küläseltsingu vidäjä
Omgi sääne seenerikas kotus?!
Sari Meeme jutt «Seenerikas kotus» oll’ põimukuu 4. kuupääväl Uma Lehe perämidse küle pääl. Pilt kah man, koh nätä surnuaiah havva pääl kasuva seene.
Mullõ tull’ õkva miilte uma mineväaastaigne juhus Räpinä valla Ristipalo kabõle pääl. Kuna olõ Räpinäst perit, omava ligemiste havva kah sääl, katõ platsi pääl.
Noorõst pääst sai käütüs jalaga Puuskemäel. Nii kutsute sõs lihtsämbält Ristipalo surnuaida. Latsõna mõtle, et surnuaia kõik omavage Puuskemäe. A tuu nimi om tulno kunagidsõst tapõlusõ paigast Ristipalol, kuna vinne keeleh kutsutas kahuret «puška». Nüüt, ku elä Tarto liinah, om Ristipallo sõitminõ keerolinõ bussipiätuise peräst.
Minevä aasta keväjä tei mõlõmba platsi kõrda. Vanõmbalõ inemisele peris suur ettevõtminõ. A olõ-i kellegi pääle luuta. Vanõmba inemise omma koolnu, perüs noorõmb põlvkund kõik kavvõmbalõ lännü ja nimä ei tiiäke, kos tuu surnuaid ülepää om.
Suvõl käve mitmõl kõrral mõnõl mälehtüspääväl kündlit palotamah. Sügüse sinnä sõitõh mõtle, et saa rutõmp tagase sõita, havva piässe kõrrah olõma.
Lätsi üte platsi pääle, mis om vana kantsle lähköh. Ja mis ma näi! Havvaplats siine täüs kasuno!
Heitö nii är, et süäge jäi saisma. Säänest asja es olõ kunage innemp olno. Kääbäste pääl kasussõ igihalja taimõ, nüüd siine alt vaivalt nätä. Seene suurõ ja paksõ kübäridega. Sääntseid ess olõke innembidi nännü.
Platsi ümbre kasus tuhkpuu hekikene, tollõ alone siine paksolt täüs. Kõrval ja päütseh huuldamada havva kah siine täüs.
Ikk tull’ õkva pääle. Egä midäge, tull’ näid naada korjama.
Et juurõga kätte saanu, oll’ perüs kõvastõ vaia tõmmada. Süä es lupa naid süümise tarbõst võtta, vei prügimäele kats pangitäüt.
Hirmuga mõtli, mis saa, ku naa nakassegi siin kasuma. Olliva tekkünü jo lühkese aoga. Keväjä olliva kõrval kasimalda siinest pakso musta lägä hunnigo.
Nüüt pelgä hirmuga sügüse tulõkit, ei tiiäke, mis või jälke tulla.
Tootsi-Pärnaste Leida
Räpinä khk |
|
|
|
