| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Haridus |
| | |
|
|
| Pääsläse poja Pulga Jaani lauda laen pesän 23.08.
Harju Ülle pilt | | | | Ku tahati hindä muru pääl tsirkõ nätä, sõs pidäge eläjit! | | | Tahasi kah tsirkõ kotusõ päält sõna sekkä üldä.
Pääsläisi oll’ timahava mu elämisen inämb, ku kunagi innembä ollu om. Määndsiidki poigõ välläviskamiisi ma joht es näe. Pääsläisil om sääne kommõ, et kehväl aol suigutõdas poja õkvalt nigu talvõunnõ ja ku asi paranõs, lätt elu edesi. Timahava tuud vaia es olõ, üttegi üükülmä keväjält es olõ.
Edimäne pääsläne tull’ 22. aprillil ja oll’ paar päivä ütsindä, sõs tull’ paariline kah.
Maikuu visas’ tõisi manu nigu kapaga, kõik kotusõ olli pessi täüs. Laudan om kümme pessä, muial päälekauba. Paar nädälit tagasi ma loi är, televiisori antenni pääl istõ üle 50 noorõ pääsläse. Muiduki linnas’ näid ka õhun, laudan jne. Vähämbält üten pesän uutva viil poja süvvä.
Kiä Ruitlasõ artiklit lugi, tuul piäsi asi selge olõma: kõik om inemisen kinni. Ei häö pääsläse ilmangi är säält, kon lehmä peetäs.
Tsipa tõnõ lugu om varblaisiga. Mu elämisen om näid satu ja ma või anda mitu soovitust, kuimuudu näid umma elämiste meelütä.
1. Pankõ lastukatussõlõ eterniit pääle, soovitavalt suur.
2. Pidäge hobõst (avitas ka pääsläisile).
3. Külvke tsipa tatart ja laskõ tuul valmis minnä. Arvada, et kanep om viil paremb.
Ma sai timahava varblaisi käest armõtulõ sõimada, ku tatrapõllu purustajaga üle sõidi. Perämidse lapi seest es taheta kuigi vällä tulla. Siiämaani om sääne kurjategijä tunnõ sisen, et mis ma õks lahe tõistõ tarõ är, säält es saa näid eski tsillu kull kätte. Anni sõna, et aasta peräst tii vahtsõst tatra maha.
Rähnäl paistu kül söögipuudus ollõv. Suur kirriv rähn tõi uma kolm poiga mu kostilõ ja kambaga süüdi kõik vana lambarasv plastpudelist nahka.
Toonõkurõl om Eestimaal kõik aig söögipuudus, tedä om lihtsält tsipa pall’u. Muidu es ollu midägi, aga vinneaignõ maaparandus häöt’ kõik linaleo lumbi är ja kunnõl olõ-õi kongi kudõda. Ku mügrisiid es ollu, ollu kurgil hukksurm.
Aga kihulaisiga om asi nii, et kõgõ kõvõmba häötäjä omma väiku pardsipoja. Edimäidsil elunädäliil nimä muud piaaigu ei süüki ku kihulaisi ja näide munnõ. Muiduki ei käü tuu suuri ja rasvatsiide Pekingi partse kotsilõ, kõgõ paremb om kääbusparts.
Nii et ku inemine uma osa mõistusõga kõrda olõs tennü, sõs ülejäänü säädnü luudus kõrda. | | |
| | Pulga Jaan,
luudusõ- ja talumiis | | | | |
|
|
|
