| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Haridus |
| | |
|
|
| | | | Hurda lelläpoig tekk’ edimädse võro keele aabidsa | | | Allasõ Tiia
Himmastõst peri kuulmeistre, suurmehe Hurda Jakobi lelläpoig Hurda Juhan murõht’ Võromaa latsi lugõmaopmisõ peräst ja pand’ 130 aastat tagasi kokko võro keele aabidsa.
1885. aastagal ilmunu «Wastse Wõro keeli ABD raamadu» iinsõnan ütel’ Hurt, et võrokiilsil vanõmbil om lugõma oppaminõ ja latsil opminõ rassõ, selle et hää aabits puudu om.
Aabidsa kokkosäädjä oll’ tuud miilt, et ütine (Talina) kiräkiil om külh kokko lepüt, no võro kiilt om viil peris lajalt ja taa saa-i viil niipia otsa.
«Edimätse laste koolitaja omma neide emä ja nee kõnelese võro keelt ja suuremb jago neist ei mõista Talina keelt sukugi, selle ei või nemä ka sedä latsile opada,» om kirän aabidsa edesõnan. «Lastele peäp opmine nii kerges ja lõbusas tettämä kui vähegi võimalik. Kuna nüüd lastele midägi mõistmata oppust ei peä antama, siis ei või ka temä edimäne raamat mitte Talina keeli olla, enge peäp võro keeli olema.»
Hurda Juhani (1853–1898) luku uurnu Kähri Liina (s 1946) om ka esi peri Hurtõ suust. Tä mälehtäs, et latsõn oll’ näil võro keele ABD-raamat koton olõman.
Vannu raamatidõ as’atundja, Eesti Kirändüsmuusõumi tiidüsmehe Paatsi Vello teedä trüküti võro ABD-raamatut 3000 tükkü. «Raamatut pruugiti arvada inämb koton lugõma opmisõs. Himmastõn võidi ka koolin pruuki, a taa kotsilõ mul kimmäst teedüst olõ-i. Raamat ilmu veidü halval aol – venestüse algusõn. Ku taad raamatut võidi 1885–1891 veidükese pruuki, sõs edespite ammõlikult joht mitte,» märgotas Paatsi.
Aoluu-uurja Ojala Uuno tiid, et Hurda aabitsat tarviti kimmähe timä uma opilasõ, no mitmõn koolin, ei olõ täpsele teedä.
Keeletiidläne Tenderi Tõnu om ütelnü (Postimees 13.01.1999), et 1885. aastal Tartun trükitü «Wastne Wõro keeli ABD raamat» om edimäne kõrralinõ võrokiilne aabits (1873 olli ilmunu Põlva pastori Schwartzi «Eesti laste sõber» ja Hollmanni «Laste edimäne luggemise ramat»).
Hurda Juhan opsõ esi kõgõpäält Himmastõ küläkoolin uma esä Hurda Piitre (1831–1907) käe all. Päält edesiopmist ja Räpinäl tüütämist sai timäst esä tüü jakkaja.
Hurda Juhan kõrrald’ ka Himmastõ vahtsõ koolimaja ehitüst. Tuu sai valmis samal aastal, ku ilmu ka võro keele aabits. Keeleuurja Tampere Herbert ja Erna omma 1966. aastal kirja pandnu 84aastadsõ Plaado Liisi sõna: «Juhan Hurt olli Himmastõh õpetaja, kui ma koolih käve. Ta olli vägä hää ja tark mees.»
Seo lugu sündü teno Kähri Liina uurmis- ja kogomistüüle. | | | | Hurda Juhan opilaisiga.
Pilt Kähri Liina kogost | | | Kiä oll’ Hurda Juhan
Hurda Juhan sündü 1853. aastagal Himmastõn Lepä talo rehetarõn.
Päält Himmastõ kuuli opsõ tä Põlva kihlkunnakoolin.
1872–1875 sai tä Valgast Cimze seminärist kihlkunnakoolioppaja kutsõ. Päält tuud tüüt’ veidü aigu Põlva kihlkunnakoolin. Edesi läts’ oppajatüü Räpinä kihlkunnakoolin aastil 1875–1881. Räpinä-aol kogosi lelläpoja Jakobi jaos rahvaluulõt, tekk’ tüüd Eesti Postimehele ni asut’ 1876. aastagal Räpinä segäkoori. Tä võtt’ ossa paiklidsõ Aleksandrikooli komitee tüüst ja viil mitmõ seldsi tegemiisist, oll’ Eesti Kirjameeste Seltsin.
1881. aastast jakas’ Hurt Himmastõ küläkoolin esä tüüd, lei Himmastõ segäkoori ja juhat’ miiskuuri (asutõt 1877).
Lätte: Kähri Liina, Hurda Mihkli, Laari Mart | | |
|
|
|
