| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Haridus |
| | |
|
|
| Käisi Johannes ja Kisandi Karl 1925. aastagal baromeetriga Munamäe korgust mõõtman.
Võromaa muusõumi pilt | | | | Käisi Johannes – luudusõ- ja kodolähküdse oppusõ luuja-vidäjä | | | Ruusmaa Arthur
Allasõ Tiia
Välänopmist, mitmõ opiainõ poimmist, elo- ja luudusõlähküst koolioppust kitetäs parhilla väega, no taad edend’ edimädsenä 130 aastakka tagasi Rosma koolitarõn sündünü Eesti koolivahtsõndaja Käisi Johannes (1885–1950), Võro oppajidõ seminäri luuja ja vidäjä.
Tä om suurmehe Hurda Jakobiga ütest suust: Käisi esäpuulnõ vanaimä Liis ja Hurda Jakobi esä Jaan olliva sõsar ja veli.
Päält Põlva kihlkunna- ja Võro liinakuuli opsõ Käis Pihkvan ja Peterburin. Oppajatüüd naas’ tä tegemä Lätimaal, oll’ tüül mitmõn Riia koolin.
Suurist liinust sai Käis vallalidsõ vaimu ja kogõmusõ. Tuust oll’ hää põhi, mille päält kõkkõ vahtsõt ka Võro oppjidõ seminärin ello viimä naada.
Joba Lätin naas’ Käis tähtsäs pidämä opikäüke. Tä oll’ üts edimäidsist sändsist oppajajist Läänemere kubõrmangun.
Opikäük tähend’, et minti mõnõs tunnis vällä kohegi lähkeiste vai kooliaida. Kaeti ilma, kasvõ, tsirkõ ni tetti mõõtmiisi (nt ku sükäv om Tamula järv).
Säänest välänopmisõ võtõt pruugiti esieränis kodoluu, maatiidüse, luudusoppusõ ja matõmaatigatunnin. Kodolugu oll’gi Käisi luud opiainõ. Tuu es tähendä õnnõ kotusõ vai huunõ aoluu tundmist, a ka tuud, et inemine mõist luvva varrõ otsa panda vai hoobis kirja saata.
Käisi meelest pidi tsaariaigsõst «tuupmiskoolist» saama edimädsel Eesti aol esitegemise- ehk tüükuul. Miä tüü om, tuud võtsõ Käis häste lajalt, a koolin opmisõ aol pidi opilasõ tegemä ka elon tarviliidsi asjo, olkõ tuus mänguasi vai hoobis opmisõ abimiis. Käis löüdse, et opilanõ saa koolist üten õnnõ tuud, midä tä om esi läbi tüütänü vai läbi elänü.
Käisi tüükotus, Riia Aleksander I gümnaasium tuudi 1915.–1917. aastagal sõa jalost är Võrolõ. No sai Käis umma hinge inämb luudusluu sisse panda. Timäst sai päämine kooliaia ja koolimuro tegemise härgütäjä Eestin.
1913. aastagal tekk’ tä Võrolõ (illatsõmban seminäri huunõn) uma ao kõgõ muudsamba luudusoppusõ tarõ, kon oll’ ka kinoaparaat – Käisi peetäs kõgõ muu hulgan koolikino asutajas Eestin.
Ku parhilla nakkasõ seminärimajan opma õnnõ gümnasisti, sis umaaignõ Võro oppajidõ seminär (1921–1930) koolit’ algkoolioppajit. Oppajidõ seminäri nimmati tegosa koolijuhi perrä ka Käisi seminäris.
Käis pand’ välänopmisõ man käümä ka ilmajaama (1923) ja sääl tüüle opilasõ.
Ilmajaam käve Tarto Ülikooli meteoroloogia obsõrvatooriumi mano. Sääl kaeti ilma kolm kõrda päävän ja egä kaemisõ kotsilõ saadõti ilmatelegramm obsõrvatooriumilõ.
Eräle mõõdõti suurõvii aigu Koreli oja vii korgust. Kuna kaemistüü pidi olõma täpsä, sõs saiva paar vanõmba klassi opilast oppust, kuis tuud tetä.Nä saiva tüü iist ka väikut tasso. Ilmakaemistüüd tull’ tetä ka koolivaheaol.
Käis võtt’ käsile ka Munamäe: timä meelest pidänü Eestimaa kõgõ korõmba punkti korgus merepinnast täpsämpä teedä olõma.
Munamäke peeti 324 miitret korgõs. Käis kõrrald’ oppajidõ seminäri oppaja Kisandi Karliga 1925. aastagal mõõtmiisi baromeetriga ja sai korgusõs 310 miitret.
No ilma perrä korgusõ mõõtminõ es olõ küländ täpsä. Nii suuvsõ Käis, er riik andnu rahha täpsembäs mõõtmisõs. Tuus olõssi tulnu mere veerest pääle naada ja mõõta ütstõsõ perrä hulga mäki är ja peräkõrd võrrõlda Munamäega. No tuud kallist tüüd riik tugõma es nakka ja Käis lepse, et Munamäe õigõ korgus jääs 310–324 miitre vaihõlõ (om 318,1 miitret).
Parhilladsõ ao haridusõ põhihädä om elo- ni luudusõkavvus – sagõhõhe mõista-i nuur inemine päält puutri vai nutimassina näpmise muud uma käega tetä.
Et tuud muuta, tulnu Võromaalt peri suurõ Eesti haridustiidläse Käisi põhimõttõ koolin jälki avvo sisse ja pruuki võtta. | | | | Käisi Johannes.
Võromaa muusõumi pilt |
|
|
|
