| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Haridus |
| | |
|
|
| Matõmaatigaoppaja Laanemaa Anna Marita taht ellä ja tüüd tetä Võromaal.
Harju Ülle pilt | | | | Nuur matemaatigaoppaja taht tüüd tetä Võromaal | | | Harju Ülle
Tuud juhtus harva, et nuur inemine taht maalõ oppajas minnä, ja viil reaalainõ oppajas – Laanemaa Anna Marita (25) nakkas Urvastõ kihlkunnan Osola koolin matõmaatikat oppama.
«Mullõ miildüs maal, Võrumaa inemise omma tutvamba ja rohkõmb uma, olõ väega pall’u aigu olnu vanaimä man Liinamäel,» selet’ Anna tuud, mille tä naas’ otsma tüükotust Võromaalõ.
Kobelan kasunu ja Antsla gümnaasiumi lõpõtanu tütärlats sai keväjä Tarto ülikoolin kõrraga matõmaatiga ja matõmaatigaoppaja magistris.
Anna olõs saanu ka akadeemilist karjääri edesi tetä, a tuu teda väega es tõmba.
«Üts aig sai läbi ja tahassi oppajaammõtit har’ota,» ütel’ tä. «Õnnistu saia tüükotussõs väikumb kuul, kon saa rahuligult pääle naada.»
Osula kooliga om Annal tsipakõsõ kokkoputmist olnu: timä imä om seo kooli lõpõtanu ja sugulanõ Saarõ Heljo om sääl umal aol tüül olnu.
Osola kooli opilaisiga olõ-i Anna viil kokko saanu, a tä luut naada näidega häste läbi saama.
«Vast nä ei süü minno är!» naard’ tä. Koolin om Anna muidoki varramba praktikal käünü – talvõl Ida-Virumaal ja kah väikun koolin. «Liinaelu ei olõ mullõ kunagi hää tundunu,» selet’ tä.
Elämä plaan Anna naada edimält Osolan kortõrin. «Tahassi, et kuul olõssi võimalikult lähkül, et läät vällä ja jalutat kuuli,» selet’ tä. «Edesi kae, kuis elo lätt.»
Opilaisi käest uut tä järekimmüst, usinust ja tahtmist har’ota. «Matõmaatiga kerge ei olõ,» tunnist’ tä.
Maakooli pluss om Anna meelest tuu, et latsi om veidemb klassin ja inemise omma tõistsugumadsõ. Ei olõ säänest närveldämist nigu suurõn koolin, latsi koton om maalähküne mõttõviis ja kasvatus.
Anna ütel’, et pall’o noorõ tahtnu maalõ tüüle tulla, a meeleperäst kõrraligu palgaga tüükotust om rassõ löüdä.
«Riik võissi kah inämb vaiva nätä, et oppajapalga olõssi parõmba ja meelütänü nuuri inämb oppajas,» märgot’ tä. |
|
|
|
