| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Haridus |
| | |
|
|
| | Koha Priidu tsehkendüs | | | | Ands’ak eksämilkäük | | | Antsla kandin Linda kolhoosin oll’ Vinne aol pall’u traktoriste, kel es olõ õigit paprit. Kel olli amatööripaprõ, kel väiksembä liigi, kel es olõ kombainilupõ. Saadõti sõs ütskõrd 1970. aastidõ edeotsan ports mehi Helmele kaugõppõlõ kuuli.
Egas ma tuust muidu midägi es tiidnü, a mu uma miis oll’ kah noidõ seen. Säält anti näile koolitüü kodu, mille pidi kimmäs aos är tegemä ja saatma. Miis es viisi raamatit piten tuhni, ma tei täi iist koolitüü är ja saatsõ kuuli.
Ku tull’ eksämipäiv, sõs millegiperäst bussijuht Arnold es saa minnä ja saadõti minnu bussiga mehi eksämile viimä. Ku mi Helmele jõudsõmi, oll’ sääl hulga mehi kuun. Sääl anti meile paprõ, kon oll’ viis-kuus kotust, kohe pidi saama allkirjä, et olt õigõlõ vastanu.
Suurõn klassin oll’ mitu lauda, sääl küsti egäüte käest midägi. Kes küsse massinajuppõ, kes haakõriistu, kes kombainõ kotsilõ jne. Et rahvast oll’ pall’u, läts’ väega pall’u aigu. Kõik olli närvin. Ma esi kõgõ rohkõmp. Pelksi, et mu miis ei tiiä midägi, tä es tii jo esi kodutüüdki är.
Kiäki tull’ klassist vällä ja ütel’, et eksäminiirjä tahtva viina. Vaia om Tõrvan är kävvü. Kiäki es taha minnä ja sis sokutõdi mullõ, et käügü ma är.
Ütli, et inne ei lää, ku mul om miis eksämil är käünü. Tsipa ao peräst hõigatigi tä sisse, olguki et tä jär’ekõrd es olõ viil.
Ma tampsõ koridori müüdä ja närveldi, et ei tiiä, kuis täl kül lätt. Miis tull’ säält vällä väiga kipõstõ, nägu naaru täüs, et läämi nüüt kipõstõ Tõrvalõ.
Tii pääl selet’ mullõ, et tä es olõ suudki lahti saanu. Egä lavva man oll’ kipõstõ allkiri antu ja tõugati edesi. Kahits’ väiga, et olõs kombaini paprõ ka saanu, ku tuud tiidnü, et nii lätt.
Lõpus olli kõigil õigõ lua karmanin ja naksimi kodu sõitma. Edimäne piätüs tetti õkva Tõrvan poodi man. Säält ostõti süvvä-juvva ja sõit läts’ edesi kodu poolõ. Inne Kuigatsit mäe otsan taheti mõtsapiätüst. Sääl oll’ häste lakõ kotus, a kos sa päset. Hädä ei anna häbendä. Osa mehi jäi bussi, kel hätä es olõ, osa läts’ bussi taadõ.
Ma kai, et tii näile tembu. Panni käigu sisse ja sõitsõ tassakõistõ edesi. Kai piiglist, kuis mehe joosiva takan. Igäüts esimuudu. Kel as’a peon, kes topsõva püksimulku kinni. Trehväs’ nii, et üts autu sõitsõ ka viil müüdä. Mu miis naardsõ ja andsõ signaali.
Ku mehe pääle saiva, tahtsõva minnu maha lüvvä, et ma näile sääntse tembu tei. A tuu käve kõik läbi naaru.
Ku jõudsõmi Õru mõtsa vahelõ, taheti jäl mõtsapiätüst, et siin vähämbält saanu mõtsa juuskõ, ku ma jäl iist är sõida. Trehvsimi jäämä saisma sääntse kotta pääle, kon oll’ mõtsaalunõ sõaaigsid betoonist lennugipommõ täüs. Noid oll’ sääl peris pall’u. Mõni oll’ peris terve, mitmõl oll’ kül mõni tükk küllest är pudõnu.
Ütel tull’ hää mõtõ, et vinnami üte pääle, toomi tüükua hoovi pääle ja panõmi sääl püstü.
Hulgani punnitiva nä sõs üte suurõ pommi hädägä pääle. Nuu olli väiga rassõ. Ma pruuvsõ kah liiguta. Es jõvva ma kõigutõdõgi.
Tüükua man vinnasiva aia viirde maha ja sinnä tä jäi. Egaüts läts’ umalõ poolõ ja pomm läts’ meelest ärki.
Tõnõ hummuku, ku bussijuht tüüle tull’, nõstsõ hirmsat lärmi, et midä ti vedänu olt, ussõ mant mitu astmõveere liistu katski. Kõik olli vakka, kiäki es tiiä midägi. Ma tei kah ulli näo.
Läts’ paar aastat müüdä. Trehvsi sõitma Antslan Tulõviku uulitsõt pite, äkki näi, et mi pomm sais kolhoosi autojuhi Kalju aian aknõ all vapralt püstü ots taiva poolõ.
Kuis tä sinnä sai ja kuna tä sinnä sai, toda ei tiiä ma täämbätseni.
Niklusõ Mare
Urvastõ khk | | | | Tossu Tilda pajatusõ | | | Kõva kargaja
Parhilla omma käümän suurõ spordivõistlusõ, mis telekast jõudva egäle poolõ. A oll’ aig, ku võimalusõ olli pia olõmada, a nuuril suur tahtminõ sporti tetä.
Sõast oll’ sis jupp aigu müüdä lännü. Piaaigu egän külän oll’ spordiplats. Tetti ka võistluisi, kon avvohinnas sakõstõ käsilde kirotõt diplomikõnõ.
Rõugõn peeti võistlust, kon joosti, karati korgust ja kavvust.
Kõva kargaja oll’ üts pikki koibõga Võro liina poiss, kes läts’ egäst korgusõst üle.
Ku latt oll’ vahtsõst korõmbalõ nõstõt ja poiss nigu nall’a üle sai, kuulut’ kõva helüga vanapapi päältkaejidõ hulgast: «Kurrask, ku säändse tulõva ubinavargilõ, ei piä näid ütski aid kinni!» |
|
|
|
