| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Haridus |
| | |
|
|
| | Ruitlasõ Olavi,
luudusõl katõ silmä
vaihõlõ jäänü | | | | |
| Ull’ ei koolõ vällä! | | | Tiidläse pelgäse, et tulõva 50 aasta joosul või maa päält är häödä puul kõigist eläjä- ja kasvusortõst. Parhillast massilist välläkuulmist või võrrõlda tuuga, miä sündü dinosauruisi ao lõpun.
Luudus om julm, a inemise peräst ei massa pelädä. Timä harinõs. Luudus häötäs edevä liigi: kaos mõni orhideeliik, paar papagoiliiki, ahvi, elevandi, a inemist seo ei putu. Inemine lätt joba tassakõistõ sinnä, kon ohto olõ-i. Sinnä, kohe luudusõ käsi tedä häötämä ei päse.
Sääl turvalidsõn kotussõn omma joba iin pärmipisiläse, ätigekärbläse, egäsugudsõ liimigu, hallitusseene nigu majavamm. Sitasitigu. Vihmavagla. Ellojäämises tulõ liigil, ka inemisel, nii ullis tagasi minnä, et luudus timä uma häötüstüü käügin katõ silmä vaihõlõ jätt.
Olõmi õigõ tii pääl ja arõngun ätigekärbläsele perrä joudman. Raamadumüümise edetabõlit juht Ilvese Evelini «Kirju», säälsaman om «Aluseline toitumine».
Kinon juusk film, millen terve pere lätt puhkusõ aol kohegi lumpi tsuklõma, sääl haisas sita perrä, perrepää arvas, et tuu tulõ viipõh’an olõvast väävlist, a tä essüs. Tegemist om õks sitaga. Omgi kogo film.
Mi olõmi piaaigu pästetü. Viil viimäne pingutaminõ ja sõs om kimmäs, et nii ull liik nigu inemine jää-i luudusõ tapatüüle ette.
Ull’us om joud. Tapmisõ ja sõa lõpõsõ är, ku inemise elo lätt padrunist odavambas. Puhas kapitalism. Ull’ om kaitstu. Ku ti ostati Ilvese Evelini raamadu, kaeti telekast saadõt «Võimalik ainult Venemaal», sis ei olõ vaia pelädä. Mu käest omma paar inemist küsünü, ku ma näide telekakaemist narrnu olõ, et ku «Õnnõ 13» näide elost är kaos, mis perrä jääs. Ma olõ kõgõ ausalõ ütelnü, et ku «Õnnõ 13» är kaos, jääski perrä õnnõ ti hindä elo. Inemise noogutasõ kurvalt ja ütlese: «Seod mi pelksimigi.»
Elo om hirmsa. Inemise pelgäse umma ello. Mõistusõ man elo om hirmsamb viil. Kiä juu hinnäst kärbläses, kiä kaes hinnäst telekast ullis, kiä lugõ hinnäst... Raamadupoodin om tuu jaos «Kristallide piibel». Saat teedä, kuimuudu egä kivi sullõ eräle mõos. Ma ummi viimätside mõistusõraasõga või kivve mõo kotsilõ üteldä, et ku sullõ väiku kivi päähä satas, saat väikumba muhu, a ku väega suur kivi satas, sõs võit olla esiki paugupäält vällä koolnu.
Välläkuulmisõ ärhoitmisõs soovitanu innemb joba «Saabaste piiblit». Kül sääne kah tulõ. Saapaga vasta pääd saiõn omma pall’o suurõmba võimalusõ umma liiki edesi vinütä. |
|
|
|
