Nummõr' 341
Põimukuu 18. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Rohilinõ nädälilõpp
  • Uudissõ
     
  • Piksetorm es tii mi kandin viläle suurt hätä
  •  
  • Lõõdsapido Valgjärvel
  •  
  • Võro liina sünnüpäävä teema: «Koton om hää»
  •  
  • Kiä taht tetä võrokeelist puutrimängu?
  • Märgotus
     
  • Keelepesäst om api
  •  
  • Üts küsümüs
  • Elo
     
  • Päkäravvakandlõ helüjälgi pääl
  •  
  • Räpinä paprõvabrigu papinukaäri häitses
  •  
  • Nastik
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Üts küsümüs
     
    Vast omma kõik tähele pandnu, et timahava suvõl om armõdu veidü kiholaisi ja tõisi sitiklaisi. A mitmõ inemise omma timahava suvõl nännü, et tsirgu (päämidselt pääsläse) pildva ummi poigõ pesäst vällä. Kas nuu kats asja võiva olla köüdedü?

    Vastas Räpinä kandi tsirgutundja Lepiski Arvi:

    Minolõ om ka paar inemist kõnõlno jah, et valgõ-toonõkurg om visano poja pesäst vällä.

    Sääl või olla mito põhjust, või olla ka haigus, poig jääse kängo ja pressitäs pesäst vällä. Ku pääsokõisist om jutt, sis minol hindäl oll’ kah paar pääsokõsõpessä, a es olõ külh säänest hätä.

    Kiholaise om veidemb külh. Tinavaastanõ talv oll’ jo lühükene. Lummõ es olõ suurt midäge, keväjä kah es olõ vett. Kiholasõ jo siginese viih.

    Suur sükav viikogo, koh vesi om külm, tälle ei passi. Passissõ madala lombi ja kraavi. Säänest vett oll’ tinavaasta vähä.

    Siist edesi arõnda – vet taa mõos ka putuktoiduliidsile tsirgalõ. Pääsokõisist oll’ jutto, a ka põõsalinnu, kärbsenäpi...

    Ku tsirka om mõnõ kotussõ pääl iks pall’o ja putukiid – mitte õnnõ kiholaise – om vähä, sis tsirgu ei saa nii pall’o süvvä pojõlõ tuvva, ku olõssi vaja. Sis om tõtõstõ, et poja, kes jäävä kängo, nuu sis üle pesä veere vällä ja omgi kõik.

    Kärbläisega om sääne lugu, et kuis om sitamajandus kõrraldõt. Ku olõ-i kõrrah, sis kärbläne sigines sääl – sitapatareih. Ku omma kõrraliku hoidla ja tuul kääse läbi, sis ei olõ kärbläisil kah väega pall’o võimaluise. Ja muidoki eläjä – ku noid ei olõ, midä tuu kärbläne tege sääl?!

    Tsirgu-uurjana olõ tähele pandno, et ülepää om vähämb tsirka.

    Üts põhjus või olla jah tuu, et süvvä om vähämb, pesäkunna omma vähämbä ja omma hukka saano.
    Ka kodaskel ei olõ hää aasta olno. Inventuur om läbi: tühje pessi om mi kandih peris hulga.

    Mõnõlõ liigile või kehväste mõjjo ka intensiivne põllumajandus.

    Ku iks omma väega suurõ põllu, üle 50 hektäri ja üts kultuur, üle nädäle käü mürgüprits ja väetämine, sis tuu rüäräägolõ ei istu.

    Mis muidoke mõos, om varranõ haan’aniitmine. Ku iks hain kasus, sis joba mai lõpuh naatas niitmä.
    A sis omma rüäräägol väikese poja vai muna viil pesäh ja nuu niidetäs muidoke är. Tuu kääse jänesepoigõ kotsilõ kah.

    Põllumiis taht muidoke korgõ väärtüsega haina, piät tuu tegemä inne häitsemist vai häitsemise aigo. A ku luudusõ poolõ päält kaia, es pidänö minemä inne haan’akuud haina niitmä.
     
    Pääsläse.
    Lepiski Arvi pilt
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin