Nummõr' 341
Põimukuu 18. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Rohilinõ nädälilõpp
  • Uudissõ
     
  • Piksetorm es tii mi kandin viläle suurt hätä
  •  
  • Lõõdsapido Valgjärvel
  •  
  • Võro liina sünnüpäävä teema: «Koton om hää»
  •  
  • Kiä taht tetä võrokeelist puutrimängu?
  • Märgotus
     
  • Keelepesäst om api
  •  
  • Üts küsümüs
  • Elo
     
  • Päkäravvakandlõ helüjälgi pääl
  •  
  • Räpinä paprõvabrigu papinukaäri häitses
  •  
  • Nastik
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Keelepesäst om api
     
    Iinkujo: inarisaami rahvas Põh’a-Soomõn sai uma keele häömisel hannast kinni
     
    Põh’a-Soomõn Inari vallan Inari järve veeren eläse inarisaamlasõ. Inarisaami kiil om üts ütesttõistkümnest saami keelest. Saami kiili kõnõlõjit ei olõ kokko inämb ku 40 000, noist inarisaami keele kõnõlõjit om umbõs 350 (võro keele mõistjit om 74 000).

    Inarisaamlasõ omma Inari järve veeren põlidsõ. Üte ja sama suguvõsa omma sääl üte paiga pääl elänü satu aastit. Inarisaamlasõ ei olõ põh’apõdrakasvataja, a omma kalapüüdjä, jahimehe ja mar’akorjaja.

    1930. aastil oll’ Inari külä viil tävveste inarisaamikiilne, a 1980. aastidõ edeotsan olli inämbüsen joba põh’asaamlasõ ja suumlasõ. Inarisaamlasõ vaihti kiilt vai kolisi paiga päält järve veerest minemä. Vana elokotussõ jäivä kas peris tühäs vai sõs müüdi suvõkodos. Järve viirde ehitedi hulga suvõmajju.

    Üts põhjus, mis sääntse olokõrrani vei, oll’ järve viirde tett hüdroeelektrijaam, mink peräst kattõ järvest är kala.

    Nii sõs oll’gi kujonu olokõrd, et innembi satulõ miihile teenistüst andnu kalapüüdmine and’ tüüd viil õnnõ mõnõlõ kalamehele.

    Põh’asaamikiilse põh’apõdrakasvataja olli jälki murrõn mõtsa lakõsragomisõ peräst, selle et tuuperäst kattõ är sammõl, midä põh’apõdra seivä.

    Koolin opiti kukkivõrd inarisaami kiilt, a opjit oll’ veidü, paarikümne ümbre. Opiraamatit ja huvvi kiilt oppi es olõ. Inarisaami kiil oll’ vanõmbidõ inemiisi suun viil alalõ, a latsilõ inämb edesi es lää. Inarisaamlasõ es olõ harinu hindä iist saisma.

    Inarisaamlaisi identiteet põhinõs pall’o keele pääl. 1990. aastidõ lõpun oll’ noorõmbist õnnõ mõni, kiä mõistsõ viil inarisaami kiilt. Latsi es olõ üttegi. Arvati, et tuu kiil kaos hoobis är vai sulas kokko põh’asaami keelega.

    Ummõtõgi nii es juhtu. 1997. aastal otsust’ inarisaami keele selts, et küllä piät tulõma keelepesälatsiaid. Keelepesämeetodi mõtli vällä maoori, kiä näivä sammamuudu, et mitte midägi uma keele hääs ei tetä, üttegi umakiilset kuuli ja latsiaida ei olõ, kõnõlõmalda muust.

    Vanaimä võti kätte ja naksi kõrraldama väikut latsihoitmist, kon nä kõnõli latsilõ õnnõ umma kiilt.

    Sääne keele oppamisõ meetod sai lühkü aoga väega populaarsõs, nii et maoori kiil õnnistu pästä ja saia toolõ lõpus ka riiklik tugi. Vähä tuust, sääne meetod läts’ ka üle ilma lakja ja üte, kiä mauurõ käest tuud asja opman käve, olli inarisaamlasõ.

    Keelepesäst tulli vällä jo väiku keele mõistja. Keelepesä herät’ suurt tähelepannu ütiskunnan (lehe kirodi, vällämaalasõ käve kaeman jne), tuudkaudu tunni ka keele kõnõlõja hinnäst parõmbalõ.

    Ka latsõvanõmba julksi latsiga umma kiilt parõmbalõ kõnõlda ku tõsõ suurõga.

    Keelepesäst edesi tetti joba inarisaamikiilne kuul. Suuri jaos tetti keelemeistri programm. Tuu tähend’, et keskiälidse inemise, kink süämeas’as oll’ inarisaami keele edesiviimine, panti kiilt opma määntsegi tüü kaudu üte vanainemise manu. Kõrraga sai sõs selges nii tüü ku kiil.

    Om hulga inemiisi, kiä omma keele är opnu viil suurõst pääst.

    Keeleuurja Annika Pasanen tekk’ tuust eski doktoritüü, kuis paari aastakümne joosul om kiil nakanu latsilõ külge, suurõ omma nakanu esi kiilt opma ja n-ü umma kiilt tagasi võtma tegüsä keeleopmisõga, kõgõ vanõmbilõ keelemõistjilõ anti aktiivnõ roll keele elävämbäs tegemise man, ja kiilt tarvitõdas järest inämb harilikõn kotussin nigu kodo ja kuul.

    Inarisaami keele häömine om sutõt saisma panda selle, et paikligu inemise omma tegelnü kolmõ tähtsä as’aga: nuu omma keelepesä ehk latsiaiaiäliidsi latsi inarisaamikiilne keeletsukõlus, umakiilne koolioppus ja ka teküs keeleoppaminõ suurilõ inemiisile.
     
     
    Fastrõ Mariko,
    Võro instituudi tiidrü
     
      
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin