Nummõr' 341
Põimukuu 18. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Rohilinõ nädälilõpp
  • Uudissõ
     
  • Piksetorm es tii mi kandin viläle suurt hätä
  •  
  • Lõõdsapido Valgjärvel
  •  
  • Võro liina sünnüpäävä teema: «Koton om hää»
  •  
  • Kiä taht tetä võrokeelist puutrimängu?
  • Märgotus
     
  • Keelepesäst om api
  •  
  • Üts küsümüs
  • Elo
     
  • Päkäravvakandlõ helüjälgi pääl
  •  
  • Räpinä paprõvabrigu papinukaäri häitses
  •  
  • Nastik
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Peedimaa Mihkli paprõmassina man.
    Säinasti Ene pilt
     
    Räpinä paprõvabrigu papinukaäri häitses
     
    Säinasti Ene

    «Aolehti jääs õnnõ vähämbäs, a pakõndit tulõ jäl kõrrast rohkõmb. Tuu ei olõ muidoki hää, a meile sünnüs,» muhelõs Räpinä paprõvabrigu juht Peedimaa Mihkli (33). Timä vidämisel om Eesti kõgõ vanõmb tüüstüsettevõtõ saanu Euruupan kõvas pakmisnukkõ tegijäs.

    «Olõmi Põh’a-Euruupa üte suurõmba tegijä,» seletäs Peedimaa Mihkli. Tähtsämbä turu omma Soomõ, Roodsi, Austria, Belgiä, Taani ja Läti. Eestihe lätt ligi 17 protsõnti, kundõ omma pakkõmatõrjaalõ müüjä ja tüüstüsettevõttõ. Tunnõtumba näütüses Tartu Mill, Põltsamaa Felix ja Tere.

    «Teno toolõ saami panda rahha täämbädse päävä tehnikahe,» kitt Mihkli. «Meil ei olõ pruugih massinit, mis olõs vanõmba ku kümme aastat.» Paprõmassina raam ja tsilendri omma külh vana, a sisu om kõik vahtsõnõ.

    Pakmisnukkõ naati Räpinäh tegema 1980. aastil. A kümme aastat tagasi ostõti vahtsõnõ nukaliin ja täämbädses om noid viimädse pääl massinit jo viis. Tuu omgi vabrigu kasumist vidänü, et saa tetä pakmisnukkõ egäh mõõduh. Vabrigu vahtsõndamist omma rahaga tugõnu ka KIK ja EAS.

    Minevä aasta tettigi ümbre paprõmassina likõ osa ja aurutoro ni panti paika kats vahtsõt pakmisnukkõ liini. Tuu läts’ masma 2,2 miljonni eurot. No saa tetä pia kats kõrda rohkõmb kartongi ja mano tull’ säidse tüükotust.

    Kartongilõ kleebitäs papõr pääle ja tetäs papinukkõ, mis kaubalõ kaitsmisõs ümbre pandas. Tsipakõsõ tetäs vabrikuh ka pappkaustu ja ilopapõrd, miä müvväs maaha meil Eestih.

    Vabrik pruuk alosainõs veerändi Eestimaal sugõnõvast lainõpapipakõndiist. Suurõmb osa vanastpaprõst ostõtas asusortmisõst, väikumb osa pakmis- ja trükmistüüstüsest.

    Parhilla tüütäs vabrikuh 65 inemist. «Käüve om 12 kõrda suurõmb ku kümne aasta iist, tüüliisi om kats kõrda rohkõmb, tüütämi ümbre vähämbält 15 kõrda rohkõmb vannapapõrd ja saadami kaupu kümme kõrda rohkõmbahe riikehe,» kõnõlõs Mihkli.

    Plaanin om viil inämb nukkõ tuuta, saia tuutilõ FSC Recycled märk ja tuutmisõlõ ISO 9001 ja 14001 kinnitüs. Sõs lätt müümine viil parõmbidõ.
     
    Sändse papinuka läävä kaubas kogo Euruupan.
     
    Paprõvabrigu sissesõidukotus veskipaisu man Eesti vabariigi edimädsel aol. Parahala päses vabrikohe sisse Võhandu uulidsa päält.
    Räpinä kodoluu- ja aiandusmuusõumi pilt
     
    281 aastakka paprõtegemist

    1734. aastal ehit’ Krahv Karl Gustav von Löwenwolde Võhandu jõõ viirde paprõveski. Jõvvuläte oll’ vesiratas, mis pidi olõma kinnitseh rattaruumih, et talvõl är es külmänü. Edimädse massina olli päämidselt puust, selle et rauda oll’ viil veidü.

    Ku tõõsõ mõisnigu tulli, jäi paprõtegemine saisma, a Peter Anton von Sivers tekk’ paprõveski kõrda ja alost’ vahtsõ päähuunõ ehitämist. Vesiratta asõmõlõ tull’ turbiin. 1873. aastal tuudi edimäne paprõmassin ja tuust pääle või kõnõlda paprõvabrikust.

    Üts kolmõst paprõmassinast om ümbretettült täämbägi tüüh. Vahtsidõ massinidõ tulõkiga sai tetä ka esieräliidsi paprit – suidsu-, siidi-, filtri-, kuivatuspapõrd.

    Edimält tarvit’ paprõveski linast närtso ja tuust aost omma teedä potiseto, kiä käve talost tallo pulstõ korjamah. Parhilladsõ ao paprõmassina inämb närtsest paprõ tegemises passi-i.

    Räpinä paprõ pääle trükiti edimäne eestikiilne aoleht «Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto» (1766–1767). Ildamba tarviti Räpinä papõrd Postimees, Sakala ja Olevik. Eesti Vabariigi edimäidsil aastil trükiti Räpinä paprõ pääle edimädse uma rahatähe. Vinne aigu tetti vabrikuh inämbüs katussõpappi ja isolatsioonipapõrd.

    Aianduskoolih 55 aastakka oppaja olnu Terepsoni-Madissoni Malle kõnõl’ Kaika suvõülikoolih mälehtüisi minevä saandi algusõ paprõvabrikust (esä Zerna Karla käve sääl tüüh).

    • Minevä saandi alguspoolõl, ku närtsa sortjit oll’ rohkõmb tüül, olli naasõ närtsa sortmise aigo pall’o mokalaato pidänö ja tüü oll’ aiglasõlt edese lännö. Ülemb oll’ sõs naasõ umavaihõl tüllö ajano ja edese lännö tüü nigu linnatõh.

    • Kirotuspaprõ tegemises pante paprõmassilõ tärklüst ja soodat. Vabrikurahval es olõ poodist tärklüse ja sooda ostmist, oll’ hindäl vabalt käeh ja jagosi viil vallarahvalõge.

    • Makulatuuripudõr juusksõ paprõmassinah kalõvest kanga pääl, et vesi vällä nõrgusi. Tuud kalõvet vaehtõdi kinmä ao perrä vällä ja vanast kalõvest saiva tüülise jalarätte tetä. Nuu olli kummisaapidõ seeh väega hää, selle et massinaruumi põrmand oll’ külm ja likõ. Tuud pruugitost kalõvest jalarätte tegemist oll’ viil 1950.–1960. aastil.

    • Ku vabrikoh naate remonte tegemä, laste jõgi alla. Olliva säntse muatsõ lombi, kohe kala jäivä vange. Säält saade hauge kahvaga kätte, ku pikä seeriko jalah olliva. Esä käve ka kallo püüdmäh, sai hauge suula panda ja kuivata.

    Säinasti Ene
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin