| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | | |
| Juhtkiri: Võõras olõ-i umast parõmb | | | Ku minevä nädäli lõpun Paidõn arvamusfestivali peeti, sis mõtli jäl tuu pääle, ku kipõlt ja perrä märkmäldä iks inemise hindä jaos ilmaasjo paika pandva.
Mõni tiid väega häste, kedä tä ei salli: pagolaisi, homosit, valitsust... A esieränis umakülämiist, kiä paistus pall’o rikas ollõv – virotas üü ja päävä nurmõ pääl suurõ läükvä kombainiga... Kuis tä jõudsõ sändse osta – arvada om tä iks suurõ raha kokko varastanu!
Ildaaigu kaivas’ üts sääne suurõmb põllumiis, kuis tä om tuu «külämehetarkusõga» hätä nännü. Ku ümbretsõõri kiäki taht maaha müvvä umma nurmõkõist, sis timä käest joht küsümä ei tulta, kas põllumiis tuud osta tahtnu ja mändse raha iist: kimmähe taht nahka üle kõrvu tõmmada.
A ku pääliina firmast mesimakõ helüga kõlistõdas ja tahetas nurmõ är osta, sis müü külämiis kõrraga. Nakka-i hinda kauplõmagi.
Põllumiis vandsõ sändse «tarkusõ» pääle tulist kurja: üte külämehe käest nurmõkõsõ odavalõ kätte saanu firma paksõ taadsamma nurmõ õkva timäle edesi – hulga krõpõmba hinna iist.
«Olõssi miis mu käest vaivunu küsümä, olõssi tä esi saanu rohkõmb rahha ja ma olõssi saanu kah parõmba kauba,» ohas’ põllumiis.
Ummi inemiisi viku omma kõik mihkli tähele pandma, a pääliina vai vällämaa firma umanigust tiiä-i kiäki midägi. Halva ei tiiä – jo sis om hää! A elo näütäs, et sändse märkmisega võit väega kergele vasta pükse saia. |
|
|
|
