Nummõr' 340
Põimukuu 4. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Seeneaig võtt huugu
  • Uudissõ
     
  • Kurgil kasv kinni
  •  
  • Seo nätäl peetäs Kanepi kihlkunna 340. aastapäivä
  •  
  • Girl power Võromaa muudu
  • Märgotus
     
  • Uma Lehe varsaigä
  •  
  • Kas saami kokko Kaika suvõülikoolih Räpinäh? Jah, kimmähe!
  • Elo
     
  • Kasvomaja ku kunstiteos
  •  
  • Räpinä loomõmaja om umas võet
  •  
  • Katõmiitrene lõõdsamiis
  •  
  • Pääsnä külä uutsõ lahvkat
  •  
  • Piibitäjä (väänkael)
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Uma Lehe varsaigä
     
    Uma leht om ilmunu joba 15 aastakka!
    Edimäne nummõr tull’ vällä 2000. aastaga põimukuun.
     
    Tähtsä algas kõgõ inemisest, timä vaimust. A minkagi suurõ sündümises piät ka ao- ja kotussõvaim kütse olõma, vähämbält Võromaal saa-i inemine ilma naidõ abilda toimõ.

    Sääne sais oll’ 15 aastakka tagasi: kotusõpääl ellivä noorõ aokirändüskogõmusõga inemise, oll’ jo luud riikline programm «Lõunõeesti kiil ja kultuur» ja Põlval aokirändüsehällü põhi all. Avit’ jo ka Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop üten toolõ, et ülepää edimäne Eesti maarahvalõ mõtõld aoleht Tarto maa rahwa Näddäli-Leht 1806. aastagal trüküvalgust näkk’.

    Tähtsä om Põlva aolehe Koit osa paigapäälidse aokirändüse illatsõmban luun: 1996–1997 aastagal ilmu toimõndusõ hõlma alt aoleht Setomaa ja 2000. aastagal alost’ Koidu man võrokõisi Uma Leht.

    Kukki 15 aastagat om lännü, olõs kõik olnu nigu eelä: ka herevüs, miä egä vahtsõ aolehenumbri luumisõga üten käü. Edimädse lehe edimäne lugu kõnõl’ Mehikuurma kalamiihi elost ja värski kala saamisõ võimaluisist, lehe kolmanda küle pääl tunnistõdi, et kärbärõuk lätt moodust. Om huvitav märgota, kuis om mi kandin värski kala ja kärbärõukõga täämbä, 2015. aastaga põimukuun... Om kurbliganõ, et naid piaaigu ämp ei olõki, a saman om (kultuuri)lugu kirja saanu, miä omgi aokirändüse üts mõtõ.

    Uma Lehe luumisõ aigu iks peris mitmõ inemise arvssi, et säändsel lehel olõ-i mõtõt, taa olõ-i võimalikki – kiä tuu iks murdõn aolehte lugõma nakkas. Om meelen, kuis mõni niimuudu arvaja tull’ Koidu toimõndustõ, istsõ maaha ja mugu kõnõl’, mille säändsest ull’usõst midägi vällä ei tulõ. Kulssimi inemise viisakalõ är, a usksõmi iks umma: tuud, et olkõ kiil määne taht, põhiasi om aolehen iks sisu: uudissõ, märgotusõ, nall’aviskamisõ jm. Ütesõnaga, ollimi nigu üte 15aastagadsõ varsaiän noorõ, kiä vanõmbit inemiisi es kullõ...

    Säänest vaimu tulõ Umalõ Lehele ka edespiditses suuvi: vastatuulõ takan lövvüs lämmi perituul, määndse muudu võrokõnõ inämbüste omgi. Taa apar heng lüü häste vällä nii aokiränikulõ uman keelen kõgõst kõnõldõn ku üten lüvven jutuvõistlusõl, kohe omma aastidõ joosul saa võrokõsõ pall’o umast elost ni süäme päält är kirotanu.

    Sükäv teno Harju Üllele ja tä perrele, kiä om 2003. aastaga algusõst täämbädseni lehe toimõndamis- ja as’aajamistüü rassõt, a egäväste põnõvat kuurmat vidänü.

    Lugõjilda olõ-i aolehte: ti, hää võrokõsõ, olti uman keelen aolehte usknu jo 15 aastakka ja om luuta, et tiiti taad edespitegi. Uma Leht lää-i, jää-i niimuudu vanas nigu aoleht harilikult. Seo lehe egä nummõr jätt vahtsõ kimmä jäle võro keele ni meele olõmanolõmisõ imeliste vüükirja.
     
     
    Allasõ Tiia,
    Uma Lehe edimäne päätoimõndaja
     
      
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin