| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Katõmiitrene lõõdsamiis | | | Maailma kõgõ pikemb Teppo tüüpi lõõdsa mängjä om Järve Ants (31), kelle leeväammõt om Räpinä spordikooli direktri kotus. Pallidõ jalguga om täl pikkust 1.98.
2015. aasta om olnu Antsulõ väega esieräline: täl sündü tõõnõ poig, Räpinä Kotka korvpallimiiskunnaga võidõti Eesti meistrivõistluisil pronks ja Teppo võikimängmisel tull’ edimäne kotus.
Lõõdsamänguni jõudsõ Ants neli suvvõ tagasi. Et umal aol Kauksi koolih sai üte käega akordionimäng selges, otsiti sõpruga lihaküdsämise man pilli vällä, et rahvalikumbat muusikat tetä. Kuigi esäl oll’ sõs jo Rüütli Leo tett pill ja tä hindä jaos mängse, es mõtlõ Ants esi lõõdsa pääle.
Ku Ants Võro folgil näkk’, et Ojasaarõ Toomas om viil noorõmb ja võitsõ, läts’ tä pääle võistlust ja küsse api. Toomas oll’ lahkõlõ peri ja nii sai täst Andsu edimäne oppaja, kiä näüdäs’ lukõ ja võttit. Ildampa om Ants käünü ka Teppo Aivari man opmah. Tartese Heino lõõdsakoolih oll’ hää vanõmbidõ mängjidega juttu aia ja kokkomängmist har’ota. A päämine opminõ käü iks kotoh. Pillimänguga lätt aig nii ruttu, et panõ-i tähelegi, ku kolm tunni om lännü. Vet unõao arvõlt tuu har’otaminõ käü.
Sport om Antsul pillimängu kõrval tõnõ lõdvas laskmisõ aig. «Üteldäs, et hää, ku saat säänest tüüd tetä, mis miildüs, ja mul om vidänü – sport omgi mu tüü,» kõnõlõs Ants. Pääle ülikuuli säädse tä hinnäst üles Räpinä spordikooli direktri ammõtihe ja saigi valitus. Gümnaasiumih and sporditunnõ ja triin vähämbit ja suurõmbit korvpallimängjit. «Räpinä Kotkidõga saimi pronksmedäli, midä ei olõ Põlvamaal korvpalliga seeni saadu. Esi ka mängi viil, olõ põhiviisikuh,» om Ants uhkõ. «Naanõ ütles kül vahepääl, et sul olõ-i muud ku pill ja pall,» naard Ants. «A ku om pere toetus, sõs saat egäl puul kävvü.»
Äripäivilde eläs Ants perrega Räpinäh üürikortõrih, a nädälivaihõ ja suvõ Kauksih esäkotoh. «Sääl om vana jahitarõ, koh saami esäga rahulikult mängi, ei sekä tõisi. A Räpinähe tulõ iks pill üteh, kuigi auto om latsiasjo täüs.»
Ants ei olõ hinnäst pillimehes vällä paknu, a ku kutsutas, sõs iks lätt. Põimukuuh om tä kutsutu edimäst kõrda pulma mängmä.
Säinasti Ene | | | | Pikk miis lask pilliluku.
Säinasti Ene pilt |
|
|
|
