Nummõr' 340
Põimukuu 4. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Seeneaig võtt huugu
  • Uudissõ
     
  • Kurgil kasv kinni
  •  
  • Seo nätäl peetäs Kanepi kihlkunna 340. aastapäivä
  •  
  • Girl power Võromaa muudu
  • Märgotus
     
  • Uma Lehe varsaigä
  •  
  • Kas saami kokko Kaika suvõülikoolih Räpinäh? Jah, kimmähe!
  • Elo
     
  • Kasvomaja ku kunstiteos
  •  
  • Räpinä loomõmaja om umas võet
  •  
  • Katõmiitrene lõõdsamiis
  •  
  • Pääsnä külä uutsõ lahvkat
  •  
  • Piibitäjä (väänkael)
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Loomõmaja pernaanõ Preedeni Andra ja iistvidäjä Küti Leo.
    Säinasti Ene pilt
     
    Räpinä loomõmaja om umas võet
     
    Säinasti Ene

    Räpinä luumismaja om seo suvõ Kaika suvõülikooli oppusõ kotus. Tuul puhul kõnõli juttu loomõmaja käümäpandja ja iistvidäjä Küti Leoga (60).

    Maja tekk’ ussõ vallalõ kats aastat tagasi. Täämbädses omma kunsti- ja käsitüüinemise maja umas võtnu. Egä kuu võtt tüütarrist ossa 350 inemise ümbre. Noist inämbüs om uma valla rahvas. A mol’oraamadu kaudu omma siiä tii leüdnü ka huvilidsõ Pihkvast, Saksamaalt ja Itaaliast.

    Vald om siiä majja pall’o rahha pandnu, a saanu tagasi kah. Katõ aastaga om tekkünü 11 tüükotust, koh inemise omma naanu tegemä käsitüüd. Ja julgõsõ umma tüüd müvvä ni üteldä, et tuu om Räpinä käsitüü. Leo ütles, et inne tä es tiiä, ku pall’o om Räpinäh anniga inemiisi. «Näi inemiisi egäpäävätüüd tegemäh ja es tiiäki, midä kõkkõ nä viil tetä mõistva,» kõnõlõs Leo. «Loomõmaja es lännü nii häste käümä, ku inemise es võtnu taad nii umas. Suurõs toes olli aianduskuul, gümnaasium, ettevõtja, paprõvabrik.» Täämbä om joba vaia leüdä mano rendipinda, et käsitüülise saanu ummi ettevõttit arõnda.

    Egä paari kuu takast om loomõmajah vahtsõnõ näütüs. Näütüse omma massulda nii kaejalõ ku kunstnikõlõ, kiä piät olõma köüdedü Räpinäga. Ku edimäidsi näütüisiga oll’ tegemist, sõs parhilla om ilma otsmalda aastanõ järekõrd. Tah om kunstirahval hää võimalus umma edimäst näütüst tetä.

    Olu, vein ja hans’a

    Ku küssü, kas valla osalusõga tsihtasotus piät alkoholiga tegelemä, sõs Leo om kimmäs: «Jah, piät. Inemise, kor’akõ kokko uma ubina ja mar’a ja tekke tuust veini! Mi oppami. Saati grilliõdagu juvva ja raha jääs Eestimaalõ, ei piä rahha Itaalialõ vai Kreekalõ saatma. Täämbädsel pääväl om veinitegemine väega lihtsä.»

    Räpinäh om peris pall’odõl aiah viinamar’a kasumah. Leo arvas, et tuust saa külh veini, mis kõlbas juvva, a kas piät vägüsi võõrast kraami pruukma, ku omma olõmah väega hää pihla, aroonia, ubina.

    Loomõmajah tetäs ka elosat olt, midä tahetas rohkõmb, ku jõutas tetä. Ollõ hind tulõ kül pall’o kallimb ku poodiollõl, a Eestih tettäväst käsitüüollõst om taa üts odavampi. Hinna tegevä kallis riista ja alosainõ, mis tulõ sisse osta. Eestih ei olõ humalat ega linnasõkasvatajit, tuu paari koti tegemine läässi väega kallis.

    Hainakuust pääle saa panda olt pudõlihe ja om lihtsämb müvvä. Täämbä saat osta olt nimega «Räpnik» Räpinä sadamast ja Puuriida pubist. Hindäle müüki küssevä ka Seto talomuusõum ja Mooste mõisa. «Rohkõmb ei jõvva tetä, protsess käü iks uma ao, üte laari kiitmisega lätt katõsa tunni ja kõrraga saa 50 liitrit tetä,» seletäs ollõmeistri Pihlapuu Olav. Et käsitüüollõl turgu olõssi, om paigapäälsil ettevõtjil tulnu mõtõ tetä uma väiku ollõtüüstüs. Loomõmaja asi omgi tüükotussit tekütä.

    Vahtsõmbist plaanõst nimmas Leo papridõ kokkosäädmist, et tetä läbi hans’a tegemises lua saamisõ as’aajaminõ. Mälbergi Meelis taht sõs tuuga riigikogo maaelokomisjonilõ näüdädä, määne paprõvõim Eestih om. «Ku näütüses Seto kuningriigi pääväl presidentki maits ja kitt hans’at, sõs periselt pelgäse kõik võimu man olõja poliitigu alkoholisäädüst puttu,» arvas Leo. «Opositsioon tege tuust kõrraga suurõ numbrõ.»

    Hää kodo kotus

    Ku Leo 1979. aastal Räpinähe elämä tull’, sai tä arvo, et tah omma inemise häätahtligu ja rahulikumba ku Kesk-Eestih. «Sinno ei võeta kül nii ruttu umas, a ku om võetu, sõs tävvega,» kõnõlõs Leo. Leol om viil üts plaan: oppi Soomõh kalanaha parkmist, et tuust midägi tetä. Ja inne pensionit tahassi viil paikkunna hää nime nõstmisõs võtta midägi ette tiiviirside müümispunktõga, et nuu ka veidü viisakamba olõssi. Viimätsel aol omgi Leo elo pall’o rahulik olnu, vaia olõs jäl vahtsit proovikivve.
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin