Nummõr' 340
Põimukuu 4. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Seeneaig võtt huugu
  • Uudissõ
     
  • Kurgil kasv kinni
  •  
  • Seo nätäl peetäs Kanepi kihlkunna 340. aastapäivä
  •  
  • Girl power Võromaa muudu
  • Märgotus
     
  • Uma Lehe varsaigä
  •  
  • Kas saami kokko Kaika suvõülikoolih Räpinäh? Jah, kimmähe!
  • Elo
     
  • Kasvomaja ku kunstiteos
  •  
  • Räpinä loomõmaja om umas võet
  •  
  • Katõmiitrene lõõdsamiis
  •  
  • Pääsnä külä uutsõ lahvkat
  •  
  • Piibitäjä (väänkael)
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Eriksoni Helga ja Meelis kodoaiah kupli-kasvumaja man.
    Säinasti Ene pilt
     
    Kasvomaja ku kunstiteos
     
    Säinasti Ene

    Seo keväjä kerkü Räpinähe Koidu uulitsalõ Eriksoni Meelise (46) ja Helga (45) aida keräkujolinõ kasvomaja.

    Ku Helga ütel’, et taht säänest kasvomajja, mis ka silmäle hää kaia om, sõs märdikuuh alost’ Meelis tüüga pääle. Kõgõpäält telse Ameerikast 35 euro iist joonissõ ja meisterd’ terve talvõ õdagist ja nädälävaihtuisil. Valmis tull’ tetä 282 pulka ja noist 94 kolmnukka kokko panda. Kolmnukkõ oll’ nellä sorti ja ütski es olõ ütepikki külgiga. «Posimist oll’ pall’o, esieränis tähtsä oll’ täpsüs,» seletäs Meelis. «Nuka tull’ 58,8 kraati lõigada. Ku essüt, sõs kokko ei sünnü.»

    Ku jupi valmi, tull’ egäle kolmnukalõ katõpuulsõ kliiplindiga kihtplastikust sama suur tükk kliipi. Helga kitt tuud matõrjaali: «Ütele kolmnukalõ lei vorbi sisse, a tuu sirgu esi är. Ja ku palliga pihta lüvvä, es juhtu midägi.» Egäle poolõ läts’ viil hulga silikooni vaihõlõ.

    Kõgõpäält tekk’ Meelis valmis kolmnuka, noist pand’ kokko viisnuka ja kuusnuka. Edesi oll’ joba lihtsä, katõkõisi Helgaga säivä poolõ pääväga maja kokko. «Kandmisvõim om 560 killo ruutmiitre kottalõ,» kõnõlõs Meelis. «Võit redeli saina nõalõ panda ja katusõ pääle ronni.»

    Kirju perrä piässi keräkujolinõ kasvomaja andma 20 protsõnti suurõmbat saaki. Õhk käü ümbre ja nii all ku ülleh om üts ja sama lämmi. Päiv paistus kõgõ õkva risti ja and kõik lämmä sisse. Seo aasta jäi kasvõ pandminõ ildas, a et maja nii häste lämmind pidä, sõs saa järgmäne kevväi kasvo aigsahe maaha panda. Parhilla omma kurgi, tomadi ja papriga kül suurõ, nii kasvo ku vilä. Edespite om plaan ka viinamar’a kasvatamist pruuvi ja sõs iks Räpinä sortõ.

    «Egä hummogu ei viisi kävvü aknit vallalõ tegemäh ja vaihõpääl tahat kotost är ka minnä,» seletäs Meelis, mille tä internetist esihindäst vallalõ minevä aknõ telse. Valaminõ käü külh käsilde, selle et Helga tahtsõ, et tälle ka midägi tetä jäänü.

    Õnnõ kasvomaja matõrjaal läts masma pia 800 eurot, tüü ja vaiv viil pääle (müvväs sändsit nii 2000 euroga – UL).

    Selle valisigi Meelis kallimba, a kimmämbä matõrjaali, et es pidänü nii pia vahtsõt kasvomajja tegemä.
    Omma tõõsõki küsünü Meelise käest tuu kasvomaja kottalõ. A ku omma kuulnu, ku pall’o tuuga vaiva oll’, sõs omma käega löönü.

    Hää kodo kotus

    Eriksoni omma Räpinäh elänü paarkümmend aastat ja kitvä liina rahulikku ello. Meelis om Räpinä ütisgümnaasiumih majandusjuhataja ja Helga om puutüüstüseh raamadupidäjä. Koidu uulitsal lätt näil neläs aasta. Aid om kõrda tettü, naabri taks jalotas tah kah hää meelega. «Naabritõga om vidänü,» om Meelis rahul. «Maja võit osta ja valli, a naabrit osta ei saa.»
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin