|
|
| Võrokõsõ Treiali Henri (kural), Tähe Robert ja Aganitsa Andri luutva Eesti võrkpallikuundisõga Itaaliah hää mängu tetä.
Pilt eräkogost | | | | Võrkpall om Võromaa kaubamärk | | | | Eesti võrkpallikuundisõl om luutus saia Euruupa meistrivõistluisi finaalturniiril läbi ao kõgõ parõmb kotus | | | Eesti võrkpallikuundisõ kolm Vanalt Võromaalt peri nuurmiist Aganitsa Andri (21), Treiali Henri (23) ja Tähe Robert (21) säädvä hinnäst valmis rehekuun Itaalian Torinon algavas Euruupa meistrivõistluisi finaalturniiris. Vastadsõ omma Itaalia, Prantsusmaa ja Horvaatia. Et alagrupist edesi saia, piät vähämbält kolmanda kotussõ saama.
Kuundis om terve suvõ ütenkuun, tetäs pall’o trenni ja hainakuun mängitäs Euruupa liiga mängõ.
Kuundisõ kolm võrokõist arvasõ, et näil omma hää võimalusõ saia EMil parõmb kotus ku siiäni (12). Ku horvaatõ võita õnnistus, sõs saa tuust kotusõst üle.
Tähtsäs saa kõgõpäält tuu, kas vaim om valmis. «Mi kuundisõ tukõv külg om tuu, et miiskund om üts,» seletäs Robert. «Meil olõ-i ütte mängjät, kelle pääle kõik luutva. Viil om hää tuu, et võistkunnan om paigan nuuri ja rohkõmb mängnüisi miihi vahekõrd.»
Parhillatsõst kuundisõst om seeni finaalturniiril mängnü õnnõ neli miist. Andri, Henri ja Robert hindasõ, et tuud kogõmust võissi rohkõmbki olla.
Suvõl har’otadas kokkomängu
Henri arvas, et pikk suvi om viil iin ja saa kõkkõ lihvi: «Kõgõ rohkõmb om vaia vaiva nätä servi vastavõtmisõ ja blokiga. Kimmähe saami suvõ joosul nuu as’a kõrda.»
«Muidoki läämi eelmädse kõrra kotust parandama,» om Andri kimmäs. «Ku mängimi nigu üts miis ja keskendünült, sõs om tuu tävveste reaalnõ. Siiäni oll’gi vast kuundisõ nõrgas kotusõs tuu, et olõmi veidü mängnü, a seo suvi om pall’o euroliiga mängõ ja tuu avitas häste rehekuus ette valmista.»
Andri sai minevä-aasta ja Henri timahava Eesti Olümpiakomitee stipendiümi «Märka järgnevat põlvkonda». Keväjädsel mängul Roodsiga mängse ka Robert väega häste.
Võrkpalli mano jõudminõ
Henri ja Robert omma peri Võro liinast, Andri Vahtsõliina kihlkunnast Oravilt.
Kõgõ noorõmbalt jõudsõ võrkpalli mano Robert, ku oll’ ütsä-aastanõ. Suguvõsan om võrkpall avvo seen, nii läts’ki Robert 3. klassin sõpruga Tali Urmasõ mano trenni.
«Klassikaaslaisiga võitsõmi C-klassin kõik tiitli, a parhilla olõ õnnõ ma tuust pundist viil palliplatsi pääl,» kõnõlõs Robert.
Tälle miildü kimmäs treener, kiä es lasõ asjo lõdvalt võtta ja kõrd oll’ majan. Robert tulõtas miilde: «Koski 12aastadsõlt ollimi üten trennin vähä ülemeeligu ja teimi ull’uisi, sõs saat’ tä meid minemä, kuigi ollimi miiskunna iistvidäjä. Pannimi tuud pahas ja otsustimi, et inämb timä mano trenni ei lää. A ku Tali järgmäne päiv kõlist’ ja ütel’, mis kell piät trennin olõma, sõs oll’ tuu suur kergendüs ja ollimi edimädse, kiä platsin olli.»
Põhjusõlda olõ-i Robert kunagi trennist puudunu. Ku suviti olõ-s trenne, sõs aeti iks sõpruga punt kokko, et mängi saasi.
Andri alost’ 11aastadsõlt, ku Oravil sai valmis spordisaal ja Suurmanni Vendu kutsõ poiskõisi võrgutrenni. «Kõik sõbra lätsi, sõs oll’ loomulik, et ma kah. Meil oll’ algusõst pääle hää seltskund, kõigilõ miildü palli mängi ja ega mi saalist vällä es tüki,» kõnõlõs Andri.
Henri alost’ niisama 11aastadsõlt, Saali Akseli man. Edimält võtt’ harinõminõ aigu, a kõrraga nakas’ trennitegemine miildümä.
«Sõs es saa ma viil arvu, et võissi kunagi võrkpalliga kohegi jõuda, a trennist ma es taha määndsegi hinna iist är tulla,» seletäs Henri. «Parhilla ma näe, et tuu vaiv om hinnäst är tasonu.»
Elokuul Audentesen
Kõik kolm nimmasõ tähtsäs opmist Audentese spordigümnaasiumin, kon Reiteri Rauli käe all sai kokko kimmäs punt.
Ku Robertil oll’ ammu tahtminõ sinnä kuuli opma saia, sõs Henri ja Andri lätsi Audentesehe soovitusõ pääle.
«Põhikooli lõpuh es olõ mõtõtki, et must võissi välläopnu sportlanõ saia,» kõnõlõs Andri. «Ku parhilla takastperrä kaia, sõs oll’ tuu ainumas õigõ otsus.» Kõiki poiskõisi avit’ otsustamisõ man vanõmbidõ tugi.
Sisseelämine Tal’nan es olõ rassõ, inämbüs aigu kullu trennitegemise pääle. Edimält oll’ trennikoormus harinõmada suur ja rassõ oll’ õdagu hinnäst viil opma kah sundi.
«Olli suurõmba osa kooliaost Aganitsaga üten tarõn ja mõnikõrd iks otsustimi, et pitsitämi täämbä silmä koolitöie kotusõ päält kinni ja puhkami,» tulõtas Robert miilde.
Henril es olõ kah opminõ tuu kõgõ tugõvamb külg, a kuul sai läbi ja tuu üle om hää miil.
Edesiopmisõ plaanõ omma mehe pidänü külh, a parhilla võtt võrkpall kõik ao ni nuu plaani omma edesi tougadu.
Sügüsest keväjäni om klubihuuaig, pääle tuud nakkas kõrraga kuundisõ laagri.
Vahtsõnõ huuaig
Vahtsõs huuaos om kimmäs klubi olõman õnnõ Robertil, kiä sai aigsahe pakmisõ Poola klubist Cuprum Lubin.
Andri ei lää tagasi Itaalialõ Altotevere Citta di Castello klubihtõ: «Miiskunnaga es lää kõgõ parõmbahe ja klubi piät ussõ kinni pandma. A tahassi iks vällämaal viil mängi.»
Henri luut ka vällämaalõ mängmä saia, a kotust pakutu viil ei olõ. «Vast and suvinõ euroliiga võimalusõ hinnäst hääst külest näüdädä ja jää kellelegi silmä,» luut Henri.
Suuri vigahuisi miihil ei olõ, õnnõ mõni hüppeliigõssõ väändmine. Robert om kül kaotanu üte olalihassõ, a tuu ei sekä mängu.
«Platsi pääl olõ-i aigu mõtõlda vigahuisi pääle,» seletäs Robert. «A tulõ targalt mängi, et noid är hoita.»
Ku juhe kokko nakkas juuskma, sõs puhkusõs om kodon käümine. «Lõdvas laskõ ja hõngu haarda saa iks kodokandin,» märgotas Henri. «Sääl omma tähtsä inemise ja sõbra, kellega sakõhe kokko ei trehvä.» Muidoki nimmasõ kõik tähtsäs uma tütrikuga üten olõmist.
Varatsõmba saavutusõ
Sportlasõtii kõgõ tähtsämbäs mängus pidävä nii Andri ku Robert nuuri kuundisõga maailmameistrivõistluisilõ päsemist, kon saadi 17. kotus.
Miihil om meelen ka keväjäne mäng Roodsiga. Kõik omma mängnü ka Eesti meistritiitli saanun võistkunnan: Andri Selverin ja tõsõ Bigbank Tartun.
Robert tulõtas miilde edimäst mängu miihikuundisõn: «Mul es olõ luutust platsi pääle saia, a ku Taaniga mäng es lää, saat’ Keele Avo minno mängu. Ma es saa kõrraga eski arvu, mis sünnüs, olli nigu tõsõh maailmah. A ma sai toimõ ja mi võidimi. Tuud mängu ei unõhta ma ilmahki.» A ku halvastõ lätt, sõs tulõ tuust kipõstõ üle saia.
Põimukuu keskpaigani om miihil laagri ja Euruupa liiga mängu. Edimädse kats vastast, Makedoonia ja Poola, võidõti mõlõmban mängun. Kõik kuundisõ piät mängmä kümme mängu, egä vastatsõga kats kõrda.
Sõs jääs inne vahtsõt tsüklit paar nädälit ka puhkamisõs. Rehekuun om miihil võimalus Eesti võrkpalli aoluku tetä.
Võrkpallimiihiga kõnõl’
Säinasti Ene |
|
|
|
Pääleht
