|
|
| Juhtkiri: Panõ suvi purki! | | | Kümme-viistõist aastat tagasi jätivä pernaasõ moosikiitmise ja hapnidõ kapstidõ tegemise. Elo läts’ õnnõ ülesmäke ja poodist oll’ kõkkõ saia. Latsõ ja latsõlatsõ es taha ka inämb vanaimä keedüssit liina vitä. Nii tull’gi hirm, et põlvõst põlvõ edesi antu retsepti ja tarkusõ kaosõ üteh vanaimmiga.
A sõs naksiva kõik naasõ kotoh leibä küdsämä. Muudu lätsi torditegemise koolitusõ. Ja jälki naati purki pandma kõkkõ, mis pindre päält om saadu. Pindregi lätsi suurõmbas ni murro võeti vähämbäs.
Täämbädses pääväs omma ostja leüdnü nii umaküdsedü leevä, kodonõ sahvt ja mahl ku ka kotoh tettü ijätüs. Kuigi suvõlämmi om hõrrõ küläline, om süämega tettü maius kõgõ kimmäs suutäüs.
Parhilla om õkva tuu sissetegemise aig kätte jõudnu ja esi tettü om iks kõgõ parõmb. Sääl ei olõ seeh noid tähistü tähti, õnnõ puhas kraam.
Jõudu kõigilõ, kiä suvvõ purki pruuvva ajja! Ja ärke unõhtagõ armastust mano panda.
A nika ku suur suvi kätte jõud, avitas ilma kuumas küttä Eesti võrkpallikuundis, kiä näütäs parhilla hääd minekit euroliiga mängõh ni rehekuuh püüd kätte saia läbi aigu parõmbat kotust EMil. Ja esieränis põnnõv om mängulõ üteh ellä, ku mi kandist peri nuurmehe teevä mehetegosid. |
|
|
|
Pääleht
