|
|
| | Ruitlasõ Olavi,
Bre˛nevi kulmõga miis | | | | |
| Õnnõlik, et tulõ, kost tulõ! | | | Ma olõ õks veidükese pikki juhtmidõga. Piinü ommava juhtmõ kah, laskva õnnõ jaoperäst läbi, nii et asjust arvosaaminõ võtt aigu. Ja kõgõst vast ei saaki.
Terve raamadu kirodi är, rassõst latsõpõlvõst, et arvo saia: es olõ tuul latsõpõlvõl hätä vähembätki. Et nõnaluristamisõ asõmal tulõ tenolik olla inemiisile, kiä omma algusõst pääle mu ümbre olnu. Olõgi.
Ma olõ minno kasvatanu inemiisi produkt. Mul om uma vanaesä ja imä kohusõtunnõ ja korrektsus. Paksu kulmu kah, nigu Bre˛nevil.
Ma ei tii üttegi asja poolikult, nii nigu es tii papa ja nii nigu ei tii imä seenimaani. Tüü piät nii välläst ku seest täiuslik olõma, sõs jääs heng rahulõ. Ma esi ei olõ tollõ pääle tulnu, mullõ om seo edevanõmbidõ puult edesi antu. Taa ei olõ väiku kaasavara!
Vanaimält sai süäme. Unolt Ülolt opsõ ma suurõlt võlssma, miä kiränigulõ egäte är kulus. Noorõmbalt unult Hannolt sai jonni. Kuna tuul aol kõnõli inemise ütstõsõga viil näost näkko, kasvat’ minno terve keskkund. Ma tõtõstõ usu, et inne interneti ja nutitelehvoonõ aigu oll’ inemiisi vaihõl keskkund suurõmb, vahetumb ja mõosamb.
Täämbädsel pääväl mindäs esiki ess-emm-essi tiil lahku. Saadat abikaasalõ telehvooniga sõnomi, et kuunelo om läbi, ja omgi.
Andkõ andis, a telehvooniseks ei olõ tuu, midä vana võrokõnõ hindäle umas võtas. Tahas tõistpuult puttu kah ja küle kõrval lämmind tunda. Kost tuu iive nõsõs, ku inemise tõnõtõõsõ asõmõl ummi telehvoonõ põrutasõ?
Ei, ma olõ õnnõlik miis, et ma tulõ säält, kost tulõ. Et ma ei olõ telehvooniga tettü ja mul omma algusõst pääle peris inemise ümbre olnu. Ja et mul om uma kiil. Eestläne om õks veidükese okupant, a võrokõsõna om siin kõik aig sääne koton olõmisõ tunnõ.
Mul om parhilla Tal’nan ka sääne umanigutunnõ, et Talliin om kah Võromaa. Ma arva, et omgi. Tal’na võrokõsõ omma lihtsäle uma keele är unõtanu, a ku ma näidega imäkeelen kõnõla, sõs nä tundva hinäst häste. Muhelõsõ. Esiki noorõmba, kiä omma joba nutitelehvoonega tettü. Kongi geeniahelan om näil kah alalõ, et võro veri ei värise.
Kõik mu autoriteedi omma Võromaalt peri. Pulga Jaan ja Rahmani Jan. Ilvesse Aapo. Adsoni Artur, inne ku Marie Under tä är sei. Pommi-Jüri. Jansonsi Silvi, Valpri Liina. No kurat! Kost ilmanukast sa kõvõmbat inemmatõrjaali võtat? Ei koskilt!
Süä läts’ hallõs. A ikma ei nakka! Muhelõ õnnõ. Ma olõ umbõlõ tenolik. Ausõna. Tollõ pääle, kiä ma olõ ja kost tulõ. |
|
|
|
Pääleht
