| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Latsõ tulli suvõkuuli uma kandi kiilt kullõma | | | Harju Ülle
26.–27. piimäkuu pääväl tulli 20 Harglõ ja Karula kihlkunna last võro keele suvõkuuli umast kodokandist inämb teedä saama.
«Seo oll’ meil üts vahvampi latsilaagrit,» kitt’ üts laagrikõrraldaja, Koikkülä latsiaia oppaja Zilmeri Hele. Taa laagri oll’ kuvvõs. Ettevõtminõ käü küläkõrda katõ kihlkunna vaihõl, seokõrd oll’ kõrraldajas Harglõ.
«Latsõ tundva rõõmu, ku nägevä mõnt asja, mis om vanaimäl vai hindäl kotun,» ütel’ Hele.«Kiilt tahtva kõnõlda, võru kiilt. Keelega tulõ ka kultuur üten. Latsõ ütli päält laagrit, et järgmädsel aastal võissi keeleoppust viil inämb olla.»
Latsõ kulssi hiirvagusahe Harglõ kooli oppaja Kadaja Üllari pajatuisi Harglõ kalmuaia kotsilõ. Üllar selet’ tuudki, mille tohe-i ütel kadonukõsõl olla kattõ ristipuud. Tuu kotsilõ om kõnõlnu luu paiklik inemine Aheri Helgi: Koikkülä kandist Ruunamäelt peri hõelalõ vanapernaasõlõ oll’ raotu kogõmada rist katõ puu sisse. Edesi naas’ katõ risti vaihõl tii pääl ands’akit asjo juhtuma: hopõn es lää edesi, inemise essü är. Perämäne lugu juhtu kolhoosiaol, ku traktorist pand’ pervest alla. Miis perän kõnõl’, et tä es saa kangi tõmmada: külm käsi hoitnu tedä kinni.
«Ma esiki sai hulga vahtsit asju teedä,» kitt’ Zilmeri Hele. «Näütüses omma kalmuaian ummamuudu ravvast risti, mille pääl omma silmäpetjä-plaadikõsõ – nigu tuu plaat liigussi. Õnnõ Harglõ kalmuaian om lajalt nätä kommõt kiruta havvakivi pääle salmikõisi ja päält perenime ka talunimi.»
Latsõ käve viil kerikun, Mõnistõ muusõumin, Parmu ökokülän ja Harglõ massinaütistün.
Zilmeri Hele ütel’, et tege laagrit selle, et om esi võrukõnõ, Mõnistõst peri. «Oppa esi kah latsiaialatsilõ võru kiilt,» selet’ tä. «Koikkülä om Vana-Võrumaa veere pääl, eesti kiilt kõnõldas sääl rohkõmb ja tahtnu võru kiilt inämb tutvas tetä.» | | | | Kadaja Üllar nakkas latsilõ kõnõlõma Harglõ kalmuaiast.
Harju Ülle pilt | | | Harglõ kalmuaia ilo jäi silmä
Harglõ kalmuaid om paikligul rahval nii kinäste kõrda tettü, et Valga maavalitsus and’ 26. piimäkuu pääväl tuu iist avvokirä. Maavalitsus ütel’ ka presidendile edesi, et päält ilosidõ kododõ võissi timahava kittä kinäs tettüt kalmuaida.
Inämb ku 400 miitre pikkust kalmuaia maakivist müürü tetti kõrda viis aastat, valmis sai aastal 2012. «Edimädse kats aastat käve tüü annõtuisi iist, sis saimi PRIA Leaderi toe taadõ,» selet’ Taheva vallavanõmb Rogenbaumi Monika.
Viie aastaga iist sai PRIA toega kõrda kalmuaia värtekapõl üten postõga. Puid ja puhmõ om ilosambas lõigatu ja harvõmbas võetu.
Egäpäävätselt hoolitsõs kalmuaia iist kalmistuvaht Rogenbaumi Katrin (Monika imä). 20 aastakka ammõtin olnu Katrin hindas, et egä aastaga hoitva inemise ummi kalmõ inämb kõrran. Õnnõ prügüsortmisõga tulõ-i rahvas viil häste toimõ ja inne jaanipäivä varastõdi kao päält plekkpang är.
Nii Harglõ ku Lannamõtsa kalmuaia teedüs kantas Haudi portaali ja sis saa egäüts säält ummi edevanõmbidõ kalmõ otsi.
Harglõ kalmuaia tege kõgõ esierälidsembäs tuu, et uman kabõlin omma alalõ hoitunu Lannamõtsa mõisnigu Wassermanni perre ütessä muumiat. «Noid ei saa niisama rahvalõ näüdädä, selle et õhure˛iimi ei tohe tsurki,» selet’ Rogenbaumi Monika. «A nä omma kõrda tettü ja projekteeritü om lahendus näide näütämises.»
Sõtu aigu ja Vinne aol omma muumia kõvastõ vatti saanu. «Paiklik lugu kõnõlõs, et traktoristi olli nõstnu üte Wassermanni kirstust vällä ja võtnu üten timäga viina,» selet’ Rogenbaumi Katrin. Mõõga, nöpsi ja kõik muu väärt kraam om näide mant är varastõt.
No muumijidõ vasta tuntas huvvi, eelmäne aasta käve Harglõn eski Wassermanni sugulanõ Saksamaalt. Nii pingutaski vald tuu nimel, et huvilidsõ saanu näid nätä.
«Muinsuskaitsõnõudõ omma kõva, paprit om tettü meetri jago, a kost saia 24 000 eurot ärtegemises, ei tiiä viil,» ütel’ Rogenbaumi Monika. |
|
|
|
