Nummõr' 338
Hainakuu 7. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Pini pästse tõsõ pini soe hambidõ vaihõlt
  • Uudissõ
     
  • Võro folgipido näütäs Võromaa rikkust
  •  
  • Latsõ tulli suvõkuuli uma kandi kiilt kullõma
  •  
  • Ruitlanõ Võrol!a
  • Märgotus
     
  • Toetami umma põllumiist!
  •  
  • Säinasti Ene – Uma Lehe suvõtoimõndaja
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Uma kandi suvõlavastusõ
  •  
  • Vaskhuss – kasulik elläi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Toetami umma põllumiist!
     
    Ku söögikraami õkva talomehe käest võtat ja tsipakõsõ köögin viisit liiguta – õigõ mõistlikult saat majandõdus!
     
    Om rassõ vai kerge aig, iks piässi kogokund kokko hoitma. Külän tähendäs tuu näütüses, et püvvetäs iks kodokandin osta-müvvä-vaheta, et rahha uman kogokunnan hoita.

    Egäüts võinu pruuvi umalõ kogokunnalõ hääd tetä. Näütüses maaeloministeeriümin süvväs nikani ku vahtsõ sibulani Navi külä sibulit.

    Navi külän om piaaigu nii, et köögiaknõst võtat kõkkõ, midä tahat.

    Köögivilä poolõst om mi külä väega rikas. Ja võit puul tsika kah sälgä võtta – tsiko tapamaja om kah olõman. Ku om hää läbisaaminõ, sis tuu külämiis ka pangi kikkasiini vai õkva järvest püvvedü havvõ moro pääle.

    Ku söögikraami õkva talomehe käest võtat ja tsipakõsõ köögin viisit liiguta – õigõ mõistlikult saat majandõdus! Poolõst tsiast, ku lihahind om all, saat iks umajago tettüs.

    Suurt piimätuutjat tuu õkvaturundus muidoki ei avita. Farmivaadist lätt piim jo kõrraga kombinaati.

    Sändse Niilo Tiidu muudu mehe, kellel uma väiku piimätüüstüs, omma ütsigu. Ütelehmäpidäjä omma kah är kaonu.

    Piimämehe saiva riigi käest tukõ 6,9 miljonit eurot. Tuud om veidü, a vast avit’ mõnõ mehe põllu pääle.

    Mõni piimätuutja kimmäle är satas, a kes ello jääse, omma perän tugõvamba. Tsiakasvatajidõ peräst olõ eski inämb murrõn.

    Tõisil om veidü parõmb sais. Vilähinna omma tsipa parõmbas lännü. Lihaeläjä puhul om tähtsä, kuis saia hää lõppkvaliteet.

    Lihaeläjä- ja lambakasvataja võissi julgõmbalõ ja mõistusõga kaia moslõmi turgu. Mi olõmi inne Türki häste möönü ja läbisaaminõ om jäl lämmämbäs lännü.

    Põllumehe omma murrõn, et näide hädä jõvva-i riigieelarvõ kokkosäädmise mano.

    Põllumiihi om jo meil õnnõ 2–3% tüüinemiisist. Tuumpääl om kah õnnõ kolm-neli põllumiist.

    Põllumiihi murõ jääs tagaplaanilõ selle, et suur valijapunt tulõ jo iks Lasnamäelt. A saa ka tuu Lasnamäe rahva põllumehe sälä taadõ, ku põllumehe hinnäst inämb näütäse. Laembal rahval om vaia inämb tiidmist, midä mi põllumiihile vaia om.

    Tuus om väega hää sääne ettevõtminõ nigu avatu talodõ päiv, mis tulõ 19.07.

    Tuust, ma looda, tulõ pall’o õkvakontaktõ. Ku sul omma uma kundõ liinan, tuu om iks kopkas rahha. Mille es võinu terve Lasnamäe maja trepikoda osta üte Navi külä talomehe käest uma köögivilä?

    Võromaal om viil inne tuud, 11. hainakuu pääväl tulõman uma põllumiihi päiv. Meil om iks hoitu paiklikku kündmisvõistlust avvu seen ja tuud ettevõtmist toeda ma kah.

    Vaivalt et meil õkva maaeräkund tetäs, avitas häste tuust, ku mõni eräkund maainemiisi as’aligumbalõ mõist kaitsa.

    Olõ esi tuud takast touganu, et väiku talo saanu tukõ. Tuu väikutuutja investeeringutugi, midä PRIA kaudu saa – sääl olli Võromaa talonigu peris aktiivsõ. 15 000 eurot säitsme aasta pääle suuvsõ saia 52 Võro maakunna ja 43 Põlva maakunna talonikku.

    Timahava tull’ ka eritoetus vähämbile lamba-, lihaeläjä- ja piimäkarjulõ.

    Kõik om viil väega värski ja kuis toetusõ mõosõ, tuud saa nätä mõnõ aasta peräst.
     
     
    Padari Ivari,
    riigikogolanõ,
    Navi külä taloperemiis
     
      
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin