Nummõr' 338
Hainakuu 7. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Pini pästse tõsõ pini soe hambidõ vaihõlt
  • Uudissõ
     
  • Võro folgipido näütäs Võromaa rikkust
  •  
  • Latsõ tulli suvõkuuli uma kandi kiilt kullõma
  •  
  • Ruitlanõ Võrol!a
  • Märgotus
     
  • Toetami umma põllumiist!
  •  
  • Säinasti Ene – Uma Lehe suvõtoimõndaja
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Uma kandi suvõlavastusõ
  •  
  • Vaskhuss – kasulik elläi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Uma kandi suvõlavastusõ
     
    Harju Ülle

    Seo suvi mängitäs Vanal Võromaal mitmit muhedit suvõlavastuisi, millen hõl’os uma kiil ja miil ja/vai paigavaim.
     
    Lahvka man saa rahvas kokko ja sis lätt möll vallalõ...
    Trumsi Marge pilt.
     
    Räpinä kihlkunna rahvas mäng seokõrd Pääsnä külän Rahmani Jani kirotõdut suvõkomöödiät «Lahvka». Nigu päälkiri ütles, käü möll autopoodi ümbre.

    Tükü lavastaja Tagamõtsa Tarmo lupa, et Lahvka man saa kõvastõ nall’a – tä om näütlejide abiga tüküle umajago vinti pääle käändnü. A kõik olõ-i õnnõ nali. «Om sändsit õrnõmbit kotussit kah,» ütles lavastaja.

    Tagamõtsa meelest omma kõgõ herksämbä tegeläse tükün vanamehe ja -muti. «Näütäse inemiisi umavahelist läbisaamist kõgõ parõmbidõ,» arvas tä.

    «Lahvka juht om inneskine oopõrilaulja, kes om uma lauljakarjääri lõpõtanu,» seletäs uma rolli kotsilõ tükü tunnõt küläline Puura Väino ja ütles naaru kõhistõn viil: «Ei olõ üteldü, kon oopõrin, kas Võro Kandlõ oopõrin vai Estonia rahvusoopõrin.»

    Kas tä juhtumiisi esihinnäst kah tuun rollin är tund? «Ei tunnõ! Tävveste tõnõ lavakuju om! Ma olõ jo iks laulja edesi viil,» naard Väino.

    Krõpõ muti omma tükün Põvvati Helje ja Kokkmanni-Konsapi Tiia. Muido teküs talonaanõ Tiia om tükün pensionäär Vaara, kiä kõik aig tõsõ pensionääri Hildaga tüllü hõõrd.

    «Möömi salaviina ja ostami iks egä kõrd hulga leibä: ajami taad küläello edesi,» kitt Tiia. «Edimält saami Hildaga eski häste läbi, a ku mehe mängu tulõva, sis läämi nii põh’aligult tüllü, et nigu lavastaja ütel’, ku puul tunni taplõti, sis om häste.»

    «Seo om mul joba katsas suvõlavastus, ku telelavastus vällä arvada,» ütles vana külätiatritegijä Operi Vello. «Mullõ miildüs mängi, seokõrd olõ vanamiis, kel penss käen ja tuu tulõ jo iks är kuluta...»
     
    Nuur lõõdsakuning Ojasaarõ Toomas tõmbas lõõtsa nii et kõrva läävä lukku: «Simmaniluun» tuud õkva vaia omgi.
    Harju Ülle pilt.
     
    Et timahava om pillimeistri Teppo Augusti 140. sünnüaasta, sis tuu Võro Kannõl vällä kultuurimaja juhataja Kelbä Heiki kokko säetü «Simmaniluu».

    «Tükk om tulnu vällä üte kapi põh’ast,» seletäs autor. «1932. aastal om mu vanauno kirotanu üte luu, kuis nä kävevä simmanil. Et vanauno esi sai surma 1944. aastal, sis om seo aoluulinõ löüdmine. Noorõ mehenä tä pand’ väega ilostõ kirja, et elon kõgõ ilosamb aig om, ku saat kävvü pidol ja olõt löüdnü edimädse armastusõ. Armastus umakõrda om köüdetü tuuga, et lõõts pand sino paari.»

    Kelbä Heiki ütles, et ku kaet 1930. aastist peri pidopilte, sis egäüte pääl om iks pillimiis, lõõts käen. «Vanauno kirot’ kah, et lõõdsahelü oll’ nii kõva, et kõrva jäivä lukku,» muheli tä. «Selle võtimigi tükkü Lindmetsa Harri mängmä – om õkvalt sääne vana kooli pillimiis, kiä nii mõist mängi, ja Ojasaarõ Toomas om kah õkvalt säänest tüüpi.»

    Heiki arvas, et seo suvi om õigõ aig taad tükkü tetä. «Teppo saa 140 aastat vanas ja tuu mõtõ tükkü tetä tull’gi Teppo talon, ku sääl talomuusõum valla tetti,» seletäs tä. «Õkva tundu, et kõik, mis sääl jutun oll’ lõõdsa kotsilõ üteldü, oll’ täpsele tuu kotussõ jaos luudu.»

    Lavastaja Sootsi Ago ütles, et tüütäs külh VAT tiatrin, a lugu tunnus nii põnnõv tetä, et plaanit puhkus kodokandin saa peris töine. «Seo tulõ traagilinõ lugu lõõdsamuusikali vormin,» lupa tä ja arvas, et tego piässi olõma maailma edimädse lõõdsamuusikaliga.

    Tükün kuuld nii võro ku eesti kiilt, maainemise ajasõ asjo iks uman keelen.
     
    Mürgü Marje kirotas tükke ja mäng esi kah.
    Arhiivipilt
     
    Krabi külätiatri tuu Paganamaa päivis vällä vahtsõ suvõjandi «Siin mi olõmi».

    Tükü kotsilõ ütles külätiatri vidäjä Mürgü Marje, et päälkirä perrä uutva kõik filmi perrätegemist, a tuud ei olõ.

    «Põrgupõh’a külän om Kahruperse talu, mille inemise rabasõ päävänõsõmisõst pääväminekini tüüd, et hindäl hinge seen hoita,» kõnõl’ tä luu tagapõh’ast. «Elukõnõ veerüs hillä-tassa, a kõrraga nakkas tallu rahvast vuurma. Ajasõ jala harki ja ütlese: «Siin mi olõmi! Süütke ja katkõ meid!» Kuis tuu jant edesi lätt, tuud piät joba esi kaema tulõma...»
     
    Joosepi Kent pääosan.
    Tasa Tiina pilt
     
    Vahtsõnõ tegijä om mi kandin Alle-Saija tiatritalo Kanepi kihlkunnan. Tiatritalo tege huuao vallalõ 10. hainakuu pääväl lavastusõga «Paradiisum». Lavastaja omma Ulsti Ingrid ja Puusepä Janno.

    Lugu kõnõlõs tuust, kuis miis tulõ Kanepi kanti Kaagna küllä, et ehitä uma vanaesä mälehtüses puukerik.

    Ammõtnigu säädvä mehe tii pääle egäsugumaidsi lõksõ, no kimmäs miil avitas täl iks umma tahtmist saia.

    Luu sälgruuds om lainat Soomõ kirämehe Paasilinna Arto käest («Maailman paras kylä»), no kogo suust tuu ümbre ja inemiisi ilmakaemine om paiklik.

    Tükün mängvä mitmõ Kanepi harrastustiatri näütlejä. Päätegeläst Puusae Viktorit mäng Kanepi küle alt Jõksi järve veerest peri Joosepi Kent (24). «Tükk om lustilinõ ja nall’a saa kõvastõ,» muhelõs nuurmiis.

    Tiatrit tetäs üte näütlejä, Kikermani Aivo vanaesä Toomõ Jaani talon (kotusõnimi om Ala-Saia). Ulsti Ingrid ütles, et tiatritalol lätt tõnõ aasta, minevä aasta käve pia 700 külälist.

    Edespite plaan tiatritalo tetä joba peris võrokiilset tükkü. «Hirvlaanõ Milvi Kanepi-raamatust loi, mändsit uskmada juhtumiisi om seon kandin olnu. Säält saa mitmõ tükü jago matõrjaali,» ütles Ingrid.
    Setomaal om timahava häste lännü Vanemuise «Obinitsa» – Kauksi Ülle kirotõt paikligu perre lugu. Egä etendüse aigu om mänguplats olnu otsani kaejit täüs.
     
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin