Nummõr' 337
Piimäkuu 25. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Laulukogo latsilõ
  • Uudissõ
     
  • Karula kihlkunnan löüti liinamägi
  •  
  • Võro liin saa muudsat kunsti täüs
  •  
  • Keelepessi om kolm kõrda inämb
  • Märgotus
     
  • Esitettü traktori – jupp aoluku
  •  
  • Soosaarõ Tiitu mälehten
  • Elo
     
  • Võromaalt ilmanäütüsele
  •  
  • Siil – harv küläline
  •  
  • Võitlus võõridõga
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Kama Pikne (hääd kätt) üten Valgu Heiki ja abiliisiga Madsa Liinumäel.
    Harju Ülle pilt
     
    Karula kihlkunnan löüti liinamägi
     
    Harju Ülle

    Arheoloogi löüdse Karula kihlkunnast Lüllemäe lähkült liinamäe, miä inne teedä es olõ.

    Olõ-i sukugi harilik, et vanno asjo välläkaibja (arheoloog) seoniaoni tiidmäldä liinamäe löüd, ja viil hindä kodotalo mant. A õkva nii juhtu Tarto ülikooli arheoloogi Kama Piksega.

    Õkva Pikse kodotalo takan Madsal om suur mägi, midä rahvas om Liinumäes kutsnu. Vana nimi om innegi muistidsõ elokotussõ kätte näüdänü ja tuud otsiti säält mäe päält kah.

    Pia 20 aastakka tagasi otsõ arheoloogi mäe otsan, es lövvä midägi. A kolm aastakka tagasi löüd’ Pikne esi mäe veere alt potikildõ.

    Minevä aasta kaibsõ tä üten ammõdivelliga mäeküle päält vällä luu- ja potikildõ. Vällä tull’ ka hüdsene palanuisi kivve kiht.

    Tuu tähendäs, et mägi omgi iks liinamägi olnu. Mäe pääl om muistidsõl aol olnu kants vai kaitsõvalliga elokotus.

    Et liinamäe kotsilõ täpsembät teedüst saia, kuts’ Kama Pikne abis tunnõdu arheoloogi Valgu Heiki. Üten abiliisiga tetti sääl 8.–10. piimäkuu pääväl väiko välläkaibminõ.

    Valgu Heiki ütel’ päält kaibmist, et seo om ummamuudu, mitte harilik liinamägi. «Tan ei olõ juuskvat vett vai innemuistsõt viitiid man, tõsõ liinamäe omma iks jõõ vai uja veeren,» imeht’ tä. «Tõnõ liinamägi – Rebäsemäe – om kah väega lähkül. Nii ligi ja ütesugumadsõ, seo om andsak. «Konkurendi» vai?»

    Valgu Heiki hinnas’, et mõlõmba omma üttemuudu viikingiaigsõ, peri 9.–10. saandist, nigu ka näütüses Rõugõ liinamägi.

    Kaibmisõga tull’ Liinumäe perve päält vällä potikildõ, pronkssõrmussõ jupp, üts väega rossitanu ravvast asi (arvada spiraalsõrmus) ja koldõkotus.

    «Kilda omma sändse klassikalidsõ, et võit kõrraga üteldä, mis aost nä omma,» selet’ Valgu Heiki. «Hüdseproovi vastussõ saami sügüse, sis saa peris täpsele üteldä.»

    Valgu Heiki jutu perrä ei olõ inemise Liinumäel pikält elänü, muido olõsi elämise märke inämb.

    Rebäse liinamäel eleti kavvõmb: sinnä mano tulõ ujakõnõ, midä pite saa loodsikuga Koiva jõkkõ sõita.
     
    Liinumäelt löütü viikingiaignõ potikild.
    Harju Ülle pilt
     
    Vana-Võromaa liinamäe

    Urvastõ khk: Truuta, Järvekülä (Uhtjärve Liinusmägi)
    Kanepi khk: Tilleoru (Varbusõ Kandsimägi)
    Põlva khk: Rosma, Kõrista, Mõrgi (Kuningamägi), Kauksi (Leerimägi)
    Räpinä khk: Kurõkülä, Varõstõ, Võukülä (Kindralihaud)
    Karula khk: Rebäse, Madsa
    Rõugõ khk: Rõugõ, Nooska, Kaloga (Jaanimägi), Paloveere, Korneti (Lätin)
    Vahtsõliina khk: Luhtõ, Hinniala (Pääväpüürdmisemägi)
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin