| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Tiit Soosaar 17.03.1947–2.06.2015 | | | | Soosaarõ Tiitu mälehten | | | Kasagu Enn:
Katõkümne aasta takah veerütimi käümä Võro instituuti. Valitsuisi tegüsi ja sadasi. Pia egä vahtsõnõ ülemb käve kaemah, kuis instituuti inne saisma panda, ku tä ülearvu lakja lätt.
Aokiränige parv hürräs’, mille Eestit lahutas. Oll’ liitlaisi kah, a nuu olli kavvõh ja näid oll’ veidü.
Kohapäälse mõistiva mitund muudu ja häste targast seletä, mille säänest janti massa-i Võrro tetä, suurõmb jago oll’ vakka.
A oll’ üts võrokiilne ja võromiilne miis, kiä aigupiteh ja as’atundlikult avit’ ja tii-s vastatänitämisest vällägi. Õnnõs oll’ tuu miis’ maavanõmb Soosaarõ Tiit – ja instituut jäi püsümä.
Läts’ nii, et ma saa-s tedä õigõlõ tennätägi, a ma mäletä tedä ku hääd sõpra, ainukõist tuust aost, kiä kõgõ tekk’, miä lubat, ja kinka sai kõik jutu lõpuni är kõnõlda.
Kõkkõ hääd Sullõ, Tiit, tõõsõlõ poolõ üteh! Ku Sul tulõ umist tegemiisist viil arru anda, sõs loodami, et instituudi ja sõpru hääs tettüt arvõhe võetas.
Koreiniku Kadri:
Mälehtä Soosaarõ Tiitu ku päivlist inemist, kiä tundsõ kõgõ huvvi, kuis meil Võro instituudin lätt. Jo oll’ instituut tälle mõnõn mõttõn nigu uma lats.
Vahel jäi esiki tunnõ, et lats om suurõs saiõn lännü umma tiid, tege ummi asju ja Tiit ku vanõmb ei saa tedä inämb opada, kuigi tahas.
Tuust huul’malda jäti trehvämise Tiiduga häste lämmä tundõ.
Viimätses tulõ miilde üts sünnüpääväpido märdikuun, ku tegüsi mõõduvõtminõ karaoken Eesti ja USA vaihõl.
Tiit näüdäs’ sõs, et võro veri ei värise, ja tõmmas’ tõsõki tasaligu võrokõsõ hindäga üten laulma.
Eks minemiisi man om kõgõ hullõmb iks tühi tunnõ, miä perrä jääs.
Tiidust jääs meile miilde tulukõnõ silmän ja osavõtlik miil.
Kara Brown:
Soosaarõ Tiit tull’ rõõmsalõ mi ello piaaigu 15 aastat tagasi, ku kolisimi aastas Eesti ja tahtsõmi löüdä elämiskotust Võromaal.
Tiidu suvõkodo oll’ õnnõs vaba. Saimiki seo aasta ellä Arossa suurõ roosa maja kõrval Nooska külän.
Mi Tiit oll’ suur Võromaa armastaja ja edendäjä, tä tutvust’ meile suidsulõhet, paiklikku muusikat ja luudust.
Timä energiä ja entusiasm oll’ väkev – hummogudsõst ujomisõst lumbin (lumõ tulõkini) nikani ku küläliisi seltskunnan istmiseni viil illatsõl üütunnil.
Tiit, mi Võromaa sai Su sõprusõst ja suurõmiilsest vaimust pall’o rikkambas. Tunnõmi Sust puudust! | | | | õro maavanõmba ammõtin olnu Soosaarõ Tiit (kural) üten Võro instituudi edimädse direktri Kasagu Ennuga.
Sarvõ Aini pilt Võro instituudi arhiivist |
|
|
|
