| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Saksa Vello Mini-Kirovetsi kabiinin miildüs istu egäle poiskõsõlõ.
Saarõ Evari pilt | | | | Keskest käändmine om palahaaval esi kokko keevitet.
Saarõ Evari pilt | | | | Esitettü traktori – jupp aoluku | | | | Traktoriraamat om tävveline matõrjalikogo, minkast võissi olla huvitõdu nii tehnigamehe ku maakultuuri aoluu sõbra | | | 13. lehekuul oll’ põllumajandusmuusõumin Ülenurmõl massinapäiv, kon näüdäti ette raamatut «Eestis iseehitatud traktorid». Näüdäti ka noidsammu traktoriid ja panti põkatama mitmasugumaidsi maamoodoriid.
Padari Ivari üleskutsmisõ pääle 2013. aastast nakas’ põllumajandusmuusõum korjama teedüst umatettüide traktoridõ kottalõ. Üts herksämpi kogujit oll’ Böckleri Piitre Harjumaalt Vaidast. Timä omgi seo välläandõ autor.
Raamatun omma egä lehekülle pääl kokko pantu pildi traktorist ja küsütelemise vormi perrä kirotõt jutt, mille om hariligult kirotanu traktori peremiis, seost ilmast ärlännüide miihi puhul poig, tütär vai naanõ.
Parhilla ilmunu raamat om tävveline matõrjalikogo, minkast võissi olla huvitõdu nii tehnigamehe ku maakultuuri aoluu sõbra.
Massilinõ traktoriehitüs esi om jo tõtõstõ aolugu, kon om hulga köüdüssit Nõvvokogo Liidu elokõrraldusõ absurdi, karmõ säädüisi ja inemiisi nihverdämiskunstiga.
Suurõmb osa raamatulõ saanuid traktoriid om ehitet 1970. aastil. Esi ehitet tuuperäst, et majandist maaha kantut traktorit inemisel kodomajapidämisen olla es või.
Pall’o traktoriehitäjä omma kõnõlnu, et pruuki lubati poodist saia olõvit moodoriid (ZID, M-72, invaliidikäro, sõidumassina) vai muid juppõ, miä es tulõ selgehe põllumajandustehniga külest, nigu näütüses veomassina silla ja käügikasti.
Ilmunu raamadu päämine puudus om matõrjaali rittasäädmise juhuslikkus. Edimält omma annõdu nimega traktori tähistü perrä ja sõs nimeldä traktori ehitäjä edenime perrä.
Esihindäst omma traktori mõlõmban rian tävveste sainast saina: om lihtsit ja tävveliidsi, jälehit ja ilosa vällänägemisega.
Aastagaarvu perrä rittasäädmist olnu muiduki rassõ kõrralda, selle et pia ekä umatettüt traktorit om ao joosul ümbre ehitet, parõmbas tett. Näütüses mi kandi Servä Taavi mõtsaveotraktori Tank man ei tulõta ütski asi parhilla edimäst konstruktsiooni ja vällänägemist miilde, ku Urali kummi ja palginõstuk vällä arvada.
Et raamadu ettenäütämisel lubati suurõ suuga ka tõsõ osa ilmumist (kohe näütüses Servä-poisi Tank kimmäle kuuluma pidänü), sõs tahas luuta, et edespiten tetäs ka kõrralik valikkogu «101 esitettüt traktorit», kohe valitas kõgõ parõmba näüdüsse vai sõs tüüpilidse, a väikeisi asjuni kirja pantu ehitämise jutuga.
Vannu traktoridõ ja ka umatettüide traktoridõ hoitmisõs om mitmit muusõummõ: põllumajandusmuusõum, Sillaotsa talumuusõum Velisel, Järva-Jaani vanatehniga var’upaik.
Tuu päiv Ülenurmõl peetül vällänäütüsel oll’ ka Mäksä valla miis Saksa Lembit, kinkal olõ-i võimalik umma Mini-Kirovetsi joht muusõummi anda. Niivõrra hää massin om tuu olnu joba 35 aastakka.
Lembit tüüt’ esi Kirovetsi pääl ja ehit’ 1979. aastal üte talvõga säändse traktori, midä parhillaki õnnõ imehtä või. Raam ja keskest käändmise liigendi omma palahaaval esi kokko keevitedü. Käügikast om Sakslasõlt (RS-09), a mano pantu planetaarülekandõ andva kiirusõ 40 km/h.
Tagasilla korpus om esi tettü, a käüsse jälleki Sakslasõlt, rippsüstem Sakslasõlt. Moodoris om kolmõ pütäga Bulgaaria nõstuki diisli.
Belarussi edekummõ ja 40 hj-ga Mini-Kirovets om peris kõva traktor, künd ja vidä mõtsa vällä, ku vaia. Kabiinin om kats kotust, küte seen, luvva pühkvä klaasõ.
1990. aastil sai traktor numbrõ ja peremiis liigus timäga Mäksa kandin ümbre täämbädse pääväni.
«Inseneri tüküsse kül arvustama, et mis tan om tett ja kuis kül hoobis võlssi om tett jõuvõtuvõll ja mis viil,» kõnõl’ Lembit. «A mul tä tüütäs ja omgi kogo lugu. Tekke esi parõmbidõ!» | | |
| | Saarõ Evar,
massinahuvilinõ | | | | |
|
|
|
