| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Noorõ kunstnigu Hallopi Ernst (kural), Urtsoni Johannes, Rüä Eedi ja Metsa Hans 1931. aastal Kasaritsan maalman.
Võromaa muusõumi pilt | | | | Ummamuudu kunstnigu näütüs | | | Võromaa muusõumin saa kaia Urvastõn ja Võrol koolin käünü Pallasõ kunstnigu Rüä Eedi (Eduard Rüga, 1903–1997) pildinäütüst.
Vahtra Jaani, Triigi Koll’a (Nikolai Triik) ja Laigo Arkadio käe all opnu nuur kunstnik jäi joba kunstikoolin silmä: timä käekiri oll’ tõisist opilaisist niipall’o tõistmuudu, et graafikaateljee juhataja Laigo es taha tälle Pallasõ lõputunnistust anda.
A peräkõrd lahesi tülü är ja Rüä Eedile anti lõpõtamisõ man viil aastanõ kultuurkapitali stipendiüm.
Rügä oll’ ainumanõ Pallasõ opilanõ, kelle pilte valiti 1939. aasta Eesti kunsti rändnäütüsele Itaalian, Ungarin, Poolan ja Belgiän.
1944. aastagal pagõsi Rüä perekund läbi Saksamaa Ameerigamaalõ. Rüä Eedi naas’ USAn õkva eestläisi kultuuriello kõrraldama. Tä juhtsõ eesti kunstnigõ keskust ja kõrrald’ hulga näütüisi New Yorgi Eesti Majan ja muialgi.
A Rüä Eedi kõgõ edimädse uma näütüse kõrrald’ kultuuriluu-uurja Sika Heino 1988. aastal Võromaa muusõumin.
Kunstnigu põhiala oll’ Eestin puugravüür, timä mapp «Lõuna-Eesti inimene ja loodus» (1942–1943) sai haridusministeeriümi preemiä. Kümne graafilidsõ lehe mapp oll’ tettü tuudaigu harvan mitmõvärvilidsen korgtrükün.
Ameerigamaal pruuvsõ kunstnik mitund muud tehnikat, naas’ eski maalma, raamadupilte ja eksliibrisit tegemä.
Näütüsel omma välän puugravüüri «Altja neem» ja «Vana Irboska» (1938), päält tuu neli Ameerikan tettüt värmilist linoollõigõt.
Rüä Eedi oll’ ka kõva malõmängjä, umaaignõ Võro liina meistri.
Havvõ Tiia,
Võromaa muusõumi juhataja |
|
|
|
