| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Kala Hardi kirot’ võidujutu kanno kasvatamisõst.
Harju Ülle pilt | | | | «Mino Võromaa 28» – kirodi nuu, kellele kodokant tähtsä om | | | Harju Ülle
28. lehekuu pääväl kuulut’ Võro instituut vällä opilaisi kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa» võitja.
28. võrokeelitside kirätöie võistlusõlt jäi hel’oma, et Vana-Võromaa koolilatsil om hingen uma maa ja uma mõts, uma kodo.
«Kellele ei olõ kodokant tähtsä, ei nakka võro keeli kirotama kah,» löüdse üts «Mino Võromaa» hindajidõ kogo liigõ, Võromaa keskraamadukogo latsiosakunna juhataja Laanpere Helle.
Tä ütel’, et esieränis põnnõv oll’ lukõ juttõ tuust, mis oll’ latsi hindäga juhtunu. «Om sändsit latsi kah, kes tiidvä, kuis piät kirotama ja kuis raamatun kirotõdas ja püüdvä olla õkvalt kiränigu muudu,» selet’ tä. «A iks om parõmb lukõ õkva tuust, mis om peri latsi elost, mis nä mõtlõsõ ja unistasõ.»
Mändse omma seoilmaao latsõ? «Latsilõ om tuu tähtsä, mis om alasi latsilõ tähtsä olnu: kes must saa, kuis ma saa tan suurõn ilman toimõ esihindä ja kõgõ muuga, mis must oodõtas,» ütel’ Laanpere Helle.
Kõgõ väikumb võitja, Kuldri kooli 1. klassi poiss Kala Hardi om oppaja Varovi Hilja jutu perrä esieräline lats: tege umast tahtmisõst kõvastõ maatüüd.
«Ku avvohinda vasta võtma sõitsõmi, sis tä kõnõl’ mullõ terve tii, kuis tä kannu kasvatas ja mis täl kõik joba pindre pääle maha pantu om,» muheli oppaja. «Uma Lehe jutuvõistlusõlõ kirot’ tä kürvidsäkasvatamisõst, nüüt om kah kürvits joba maha pantu.»
Hardi võidujutt oll’ kanakasvatamisõst, millele poiss kõvastõ üten avitas: vidä näile süvvä ja ots vihmavaglakõisi. Kannu om hulga ja nä juuskva kõgõ ümbretsõõri, nii et väiku kanakar’us mõista-i üteldä, pall’o näid täpsele om.
Viil miildüs Hardilõ põllutüüd tetä: traktori pääl üten sõita. «Traktoristis,» tulõ kimmäs vastus küsümüse pääle, kelles tä saia taht.
Kõgõ vanõmb võitja, Vahtsõliina gümnaasiumi lõpõtaja Janusõ Mirko kirot’ võidujutun tuust, mis umast maast ja maatüüst tä kassu om saanu.
«Ku nuur olli, sis mõtli, mille jaos tuud kõkkõ tii,» selet’ Mirko. «Nüüt, ku olõ 18aastadsõs saanu, sis ma olõ maad hindama naanu. Maa om andnu hää võimalusõ latsõpõlvõn koeruisi ja ka tüüd tetä. Liinainemine ei tiiäki, kuis lambit kar’atõdas, lehmi põlla päält är tuvvas. Seo om umaette kogõmus ja mõistminõ.»
Talotüüd opsõ Mirko vanavanõmbidõ man Kündjä külän. Mirko om sääl egä suvi hää meelega abin.
No taht Mirko edesi oppi ja ilma nätä. «Maalõ tahassi kunagi tagasi tulla, et ilma päält saaduid kogõmuisi siin tarvita,» om timä suuv.
Plaan om edesi oppi, midä täpsele, olõnõs tuust, kohe kuuli tä sisse saa. «Olõ mõtõlnu kihäkultuuri oppi ja ka kihälise kasvatusõ oppajas,» tõi tä üte soovi vällä. «Ma olõ sääne inemine, et taha inemiisiga tüüd tetä ja liiku, kontoritüü mullõ ei istu. Kõrraldaja tüüpi olõ kah.»
Timahava oll’ latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõl 114 kirotajat, kokko 16st Vana-Võromaa ja Setomaa koolist.
Välläpakutuist teemadõst olli kõgõ populaarsõmba mõtsaga köüdedü teema. Niisama saadõti võistlusõlõ hulk juttõ ja unõnäoliidsi luulõtuisi elost tõsõ plannõdi pääl. Ainõt anni kirotamisõs ka opitunni, mille elo om nuurilõ joba andnu.
Parõmbit töid avit’ vällä valli hindajidõ kogo (Hollo Aimi, Laanpere Helle, Ojari Triinu ja Rahmani Jan).
Kokko sai raamatuhe «Kõgõ ilma mõts» 70 juttu-luulõtust, lustilidsõ pildi tekk’ mano Võro juuriga kunstnik Mõttusõ Kadi.
Avvohinna panni parõmbilõ vällä Võro ja Põlva maakunna ettevõtja ja Riigikogo liigõ Ivari Padar. Raamadu välläandmist tugõsi Eesti Kultuurkapital ja Rahvakultuuri Keskus (Vana-Võromaa kultuuriprogrammi nõvvokogo). | | | | Janusõ Mirko võidujutt oll’ tuust, määnest kassu om tä maatüüst saanu.
Harju Ülle pilt | | | «Mino Võromaa 28» parõmba kirotaja
1.–3. klass
I kotus – Kala Hardi, Kuldri kuul, 1. klass, «Kanakarja lugu» (juhendaja Varovi Hilja)
II kotus – Oppari Richard, Haani kuul, 2. klass, «Vihma käen» (juhendaja Oru Leili)
III kotus – Raju Eliisabet, Kääpä põhikuul, 2. klass, «Kuis imä edimäst kõrda massinat pruuksõ» (juhendaja Kähri Jana)
4.–6. klass
I kotus – Krulli Franz, Parksepä keskkuul, 4. klass, «Kuis inemine trehväs mõtsaotti» (juhendaja Krulli Jaanus)
II–III kotus – Suvi Egert, Parksepä keskkuul, 4. klass, «Egä kõrd ei toheki mõtsa minnä» (juhendaja Käre Ene), Tammisto Lisette, Mikidämäe kuul, 6. klass, «Säidse mulku» (juhendaja Jüriöö Vello)
7.–9. klass
I kotus – Härma Helina, Võro Kreutzwaldi gümnaasium, 7. klass, «Kõkkõ saa tunda…» (juhendaja Pihla Külli)
II kotus – Uibokannu Hanna, Võro Kreutzwaldi gümnaasium, 7. klass, «Essünü» (juhendaja Pihla Külli)
III kotus – Kallari Laura, Mikidämäe kuul, 9. klass, «Uma paik» (juhendaja Jüriöö Vello)
10.–12. klass
I kotus – Janusõ Mirko, Vahtsõliina gümnaasium, 12. klass, «Ma olõ suhtõn maaga» (juhendaja Allasõ Tiia)
II kotus – Keiri Henri, Vahtsõliina gümnaasium, 12. klass, «Nigu saks umal maal» (juhendaja Allasõ Tiia)
III kotus – Kikka Liis, Võro Kreutzwaldi gümnaasium, 10. klass, «Vanaimä» |
|
|
|
