Nummõr' 78
Piimäkuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vana petäi tõi preemiä
  •  
  • Antslast Kanepihe saa jäl bussiga sõita
  •  
  • Suurõtiimuusõum' and võrokeelist tiidüst
  •  
  • Torm' nõst' küünü õhku
  • Elo
     
  • Umakultuur' tõi maainemise Karilatsi
  •  
  • Nuur' taloperemiis' sai jahimehejutu-preemiä
  •  
  • Rõnnamärk' avitas?
  • Märgotus
     
  • Kruuda Oliver: ma taha, et must üts'kõrd midägi maha jääs
  •  
  • Inemine opp' terve elo
  • Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
     
     
     
    Vana petäi tõi preemiä
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
       
      
    Paulsoni Eduard (kural) ja Laari Kaarli vana pedäjä ümbre võtma ei küünü.  
       
    Tuud, kuis inneskine raudtiisild sõa aigu õhku lasti ja sõs perän vahtsõnõ ehitedi, kõnõl' Ruusa Põhikooli 2. klassi latsilõ vana petäi, mink uur'mine tõi näile muinsuskaitsõammõdi hiiepuiõ pääpreemiä.

    Ku Eesti Muinsuskaitsõammõt' kuulut' latsilõ vällä võistlusõ «Hiiepuu kõnõlõsõ», naas' Ruusa Põhikooli oppaja Aia Hele mõtlõma, kas näide kandin kah sääntsit vannu puid om. Küsse nõvvo paiklidse inemise, kooli remondimehe Naglandi Reinu (54) käest. Tuu pakk' vällä vähämbält 150 aastakka vana pedäjä Võhandu veerest, Ruusa raudtiisilla mant.

    Nii võetigi päämidselt tõsõ klassi latsõ handa ja minti vanna puud kaema. Oppaja härgüt' latsi puu kotsilõ küsümä. Räpinä keriguvanõmb Naglandi Rein mõist' inämbüisile vastust anda, selle et tä elli esi latsõna õkva raudtiisilla man. Ku Rein esi opp'õ Ruusa kooli 8. klassin, kirot' tä niisamatõ tuust vanast puust.

    Paulsoni Eduardilõ ja Laari Kaarlilõ oll' puu jutun põnnõv tuu, kuis s'akslasõ sõa aigu raudtiisilla õhku lasi. Puu sai plahvatusõst veidü vika, killu kasvi koorõ sisse. Vahtsõnõ sild sai valmis 1953. aastagal.
     
    Pedäjä-uurja: Konsari Kaidi (kural), Hintsi Taavi, Mathieseni Elise, Paulsoni Eduard, Kärtmanni Karl-Madis, Nemvaltsi Elsi ja Laari Kaarli üten oppaja Aia Helega.
     
    Kärtmanni Karl-Madisõlõ jäi kõgõ inämb miilde lugu, kuis vas't pur'on peremehe hopõn' jäi raudtiisilla pääle jalgupiten kinni ja rong' sõit' sälgä. Sääne lugu juhtu joba kolhoosiaol. Naglandi Rein tiid säändsit halvastõlännüid asjo tõisigi: ütest perrest jäivä poolõ varrampa-ildampa rongi ala: noilõ miildü raudtiid piten puuti minnä ja kõrvakuulminõ olõ-s kah joht hää...

    «Säändse kodokandi luu omma latsilõ iks pall'o põnõvamba ku tuu vai tõsõ Louis’ tapõlusõ», ütles Aia Hele aoluuoppusõ kotsilõ. Ja näütäs, kui nä ildaaigu suurt ja väikut algustähte opõ. Kleebe Eesti kaardi pääle kotusõnime, kost kinkagi vanõmba peri omma.

    Aia Hele tunnist', et latsi om algusõn peris rassõ seo ilma helk'vä ja plink'vä kõrval ummi kodoluu asjo mano tuvva. «A perän tulõ vällä, et latsi väegagi huvitas. Nüüd omma mitmõ uma kodo mant vannu ja põnõvit puid löüdnü,» kõnõl' Aia. Ja perän pedäjä luku tiid üts' tütär'lats', et vaik olõ-ki ei õnnõ inemise kõrvan.

    Niisamatõ sai latsõ teedä, et Ruusa om ainugõnõ kotus, kost raudtiisild lätt üle Võhandu (Võu) jõõ, miä om Eesti kõgõ pikemb jõgi.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Loomulik olõk' esihindäst juundõ!
     
    Seokeväjäne ilm om jäl hukan. Karilatsi kandin nõst' illaskine torm' küünü õhku ja linnut' suuri põhupallõ. Kõnõldas, et Lätimaal ollõv joba üle 300 eläjä mudalaisi kätte är koolnu. Ilmast kõnõldas sõs, ku muust inämb kõnõlda ei olõ. A meil om pall'ost hääst tiidä anda.

    Vanna Võro-Tarto tiid piten sõit esi om illos luudusõ- ja aoluuläbielämine. No tetti viil Varbusõ vanna postijaama suurõtiimuusõum'. Sääl saa sõita postitõllaga ja kaia suuri tiiehitämise massinit. Vai hoobis puhada jalgu tsäimajan, miä tett vanna talli.

    Vana Võro-Tarto tii veeren omma vana, pall'o aigõ ja inemiisi nännü puu. Puul om, minkast inemiisile kõnõlda. Ruusa väiku koolilatsõ kulssi, midä tiid üle 150 aasta raudtiisilla man kasunu petäi. Pääle häste lännü hiiepuiõ võsitlust avastiva nä ka uma kodo ümbre põnõvit vanno puid. «Ma õkva tunni, kuis latsin naas' midägi liikma,» ütel' näide oppaja.

    Timahavvatsõ «Mino Võromaa» võistlusõ ütte kirotajat Toropi Piitret ei tõmba suur'liina sukugi. Timä taht maal ellä ja umma tallo pitä.

    Maainemiisi huvi uma kultuuri vasta om kõvastõ nõsõnu, näüdäs' Karilatsi muusõumin peet perrepäiv ja rahvapille tegemine. Ku nii edesi lätt, sõs mi edespiten ei piäq inämb pruuk'ma klepse «Tan või pruuki võro kiilt!» vai rõnnamärki «Kõnõlõ mukka võro kiilt!». Mi loomulik olõk' lätt juundõ esihindäst.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ku kiilt õnnõ kõnõlda ja mitte kirota, om ütel pääväl nii, et kiilt mõist viil mõnikümmend vanainemist.

    Võro Instituudi direktri Eichenbaumi Külli võro keelen kirotamisõst (VT)

     
     Uma Lehe sõbõr!