Nummõr' 335
Lehekuu 26. päiv 2015
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Luuduskaitsõkuu üllätüs
  • Uudissõ
     
  • 13,5kilonõ haug!
  •  
  • Vahtsõ aiakaunitari Räpinä aianduskooli pargin
  • Märgotus
     
  • Salumetsa Üllar: ku inemine ei usu, ei saa kerikuopõtaja kah avita
  •  
  • Kultuuriministrile om Võromaa tutva
  • Elo
     
  • Tõpratohtri piät tsia inne tapmist üle kaema
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Rohu Urmas Räpinä aianduskooli rododendronipindren.
    Harju Ülle pilt
     
    Vahtsõ aiakaunitari Räpinä aianduskooli pargin
     
    Harju Ülle

    Iloaia-huvilidsõ saava Räpinä aianduskooli aian imehtellä 20 vahtsõt lubja- ja külmäkimmäst rododendronisorti, sääne kogo om Eestin edimäne.

    «Ütsikit sortõ om inne kah tuudu, a ma tõi Saksamaalt kõrraga är kõik 20 külmäkimmäst sorti, mis olli,» selet’ Räpinä aianduskooli oppaja, rododendroni-sõbõr Rohu Urmas.

    «Noid sortõ piä-i turbapindren kasvatama, või harilikku mulda kasuma panda, nigu ekä tõist ilokasvu.»

    Rohu Urmas selet’, et sakslasõ omma paarkümmend aastakka vaiva nännü, et kinä vällänägemisega rododendronni harilikku aida kasuma saia.

    Näil om luudu aluskasv, millele saa esisugumaidsi rododendronisortõ pääle puuki. Lupja kannatas joba paarsada rododendronisorti. Ku muido kasus rododendron, ku mulla pH om 4,2–5,8, sis seol või mulla pH olla kooni 7,5.

    No külmäkimmüsega mässäse sakslasõ edesi. «Seo kevväi om näil 150 sorti külmäkimmit rododendronnõ poogitu. Ku asi klapis, sis tuu aasta peräst aianduskoolilõ vahtsit sortõ mano,» lubasi Rohu Urmas.

    Rododendron om tsahkna (suukikas, suukail, Rhododendron tomentosum) sugulanõ. Igihall’al rododendronil omma vassapikkudsõ nahadsõ lehe. Häitsme omma roosi muudu, värviga valgõst pia tummõlillani vällä. Rododendron kasus paarimeetridses puhmas.

    Tsahkna om mürgüne kasv, kas ka rododendron? «Mõnõ liigi omma jah,» selet’ Rohu Urmas. «Väega ilosidõ häitsmidega om kõllanõ rododendron, a tuu mesigi om mürgüne. Om teedä, et umal aol kuuli är rododendronimett söönü Vana-Rooma leegion.»

    Ku harilikku rododendronni saa naada kasvatama säändsen pedästün, kon kasusõ tsahkna ja mustik, sis vahtsidõ sortõga om pall’o lihtsämb.

    «Muud ei olõ vaia, ku muld võissi olla lehekompostimuld, päält nõglapuukoorõ multsiga katõt,» opas’ Rohu Urmas. «Kuna taa om igihal’as, sis lõuna puult võissi olla suuri puiõ vari pääl vai sis tulõssi urbõkuun tõmmada var’okangas pääle, et päiv lehti är ei palotasi.»

    Vahtsõ lubjakimmä sordi tunnõt tuust är, et nime takan om suuri tähtiga: InKaRho. Noist külmäkimmit sortõ saa parhilla telli õnnõ Saksamaalt.

    Rohu Urmas kasvatas esi kah rododendronnõ uman kodotalon järveviirsen pedästün. «Eestin om paaril mehel 300 sorti kollektsioonin, mul om sadakund – olõ peris poiskõnõ viil!» naard’ luudusõmiis.

    Räpinä aianduskooli man kasus tõisigi harvu kasvukõisi. «Näütüses mandžuuria aprikoosipuu,» ütel’ Urmas. «Sillapää lossi mõisnikul oll’ umal aol Lõuna-Eesti üts parõmbit puukuulõ, säält tuu asi vallalõ läts’. Nüüt om Räpinä aianduskooli aian puid ja puhmõ päält 600 sordi.»
     
    'Fantastica'
     
    'Emanuela'
     
    'Edelweiss'
     
    'Cunningham's White'
     
    'Nicoletta'
     
    'Caroline Allbrook'
     
    'Pfauenauge'
     
    'Bellefontaine'
     
    Ku kõva
    sannalinõ sa olõt?
    Kae perrä!
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin