| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Tsiga, harilik, ärsüümises.
Kapsta Priidu pilt | | | | Tõpratohtri piät tsia inne tapmist üle kaema | | | Harju Ülle
Seost kuust om nii, et ku tahat uma tsia är süvvä, piät tõpratohtri tsia inne ja pääle tapmist üle kaema. Tsiakadso oho peräst tettü säädüse pääle kaias kattõ muudu.
«Katsk olõ-i nal’aasi. Et tuud tagasi hoita, piät midägi ette võtma,» lepüs Haanimaa Hartsmäe talo perremiis Hollo Agu vahtsõ kõrraga. Hollol om 11 kesikut ja edimäne om plaanin maaha lüvvä jaanis.
«A inemise ei julgu inämb tsiko pitä, innembä oll’ järekõrd põrssidõ pääle, no ei taha kiäki,» ütel’ tä.
Tuud näütäse ka PRIA andmõ: väikuid tsiapidäjit om timahava mitu kõrda veidemb ku minevä-aasta (kae kasti).
No tõpratohtri hoiatasõ, et kõik tsiapidäjä jõvva-i PRIAlõ tähtaos (15.05.) ummist tsikost teedä anda ja suvõ pääle tsiapidäjide ammõtlik arv nõsõs.
Om noidki, kiä pidävä tsiko «mustalt»: anna-i noist PRIAlõ teedä ja löövä maaha ilma tõpratohtri tiidmäldä.
«A tsia är tsusksi ja är sei, mul ütskõik tuust säädüsest,» oll’ üte Antsla kandi talomehe arvaminõ.
«Olõssi tiidnü, et sääne asi om, es võtnugi põrssit!» hiitü üts Rõugõ kandi talopernaanõ, kiä es olõ kummastki nõudmisõst eski kuuldnu.
Põllumajandusministeeriümi määrüse perrä piät inne hindä tarbõs tsia tapmist tuust veterinaar- ja söögiammõtilõ 48 tunni ette teedä andma. Volitõt eläjätohtri tulõ ja kaes tsia üle. Päält tsiatapmist kaes tä, määne tsiga seestpuult vällä näge, ja ku vaia, sis võtt tsiakadso-proovi. Rahha ei piä tsiapidäjä masma. Tuu kõrd käü tervel Vanal Võromaal ja Setomaal ja muial, kon om tsiakadso riskipiirkund.
Kaema om kutsutu ütsikit tsiko
«Ütski tsiapidäjä olõ-i viil kaema kutsnu, eski juttu ei olõ tuust olnu,» ütel’ Rõugõ ja Haani valla eläjätohtri Velksi Helju. Timä ammõdivele – Antsla ja Varstu vallan Saavo Martin, Mõnistõ vallan ja Krabi kandin Mõttusõ Arvo – omma mõlõmba käünü ütte tsika kaeman.
Kõik nuu kandi om tsiakadso tõnõ piirkund, kost om löütü tsiakatsku koolnuid mõtsatsiko. Puhvri- ehk ohopiirkunnan om sais pia sama.
Räpinä, Veriora ja Miktämäe valla eläjätohtri Piiri Ain ütel’, et tedä om kutsutu kaema kattõ tsika. «Mõlõmba olli terve, verepruuvi es olõ vaia võtta,» selet’ tä. «Võti laptopi üteh, näütsi pilte põrnast, soolikist, lümfisõlmist, et ku talomiis piässi edespite tsia tapma, ku ma ei saa mano tulla, sis om vähämbält aimdus, midä kaia.»
Põlva, Kõllõstõ ja Vastsõ-Kuustõ eläjätohtril Teeveri Aimaril olõ-i taa teemaga putmist olnu. «No mu kandin peetäs ülepää veidü tsiko, kolmõ valla pääle 20 pidäjät om,» ütel’ tä.
Eläjätohtri või jäiä aohättä
Eläjätohtri ütlese, et parhilla om sääne aig, et taloinemine tege põldu, olõ-i aigugi tsika tappa. A inne jaanipäivä tulõ taa asi pääväkõrda, kõnõlõmada jõuluaost, ku talopere taht iks tsiapraati süvvä.
«Ku nädälivahetus inne jõulu tapõtas tsiko pia egäh taloh, koh tsiko peetäs, kuis tuu sis võimalik om, et tohtri kümneh kotsõh kõrraga om!?» pelgäs Piiri Ain. «Kolmõ valla pääle om 50 tsiapidäjät, inämbüs võtt keväjä põrsa ja harilikult jõulus lüvväs maaha.»
Tõnõ hädä om, et ku eläjätohtri proovi tege, läpe-i inemise liha süümisega uuta. Kombõ perrä tulõ jo kõrraga värski liha panni pääle tsärisemä lüvvä.
«A ku eläjätohtril tulõ kahtlus, et kõik organi olõ-i sändse, nigu piät, sis võtt tä organiproovi ja või-olla ka vereproovi,» selet’ Piiri Ain. «Niikavva, ku vastussit ei olõ saanu, tuu tsia lihha süvvä es tohtnu. Ku täämbä proovi võtat, om hummõn-ülehummõn vastus käeh. A ku rehkendä, kuis peris elo käüse, sis tsiga tapõtas puulpäävä vai pühäpäävä, edimäne võimalus pruuv laborihe viiä om iispäävä, vastus tulõ tõsõpäävä.»
Kas tuust tsiko kaemisõst kassu kah om?
Mitu eläjätohtrit es taha vastada küsümisele, kas taast vahtsõst säädüsest tsiakadso vasta võitlõmisõ man iks kassu om. Piiri Ain soovitas iks säädüst täütä.
«Inemine mõtlõs, et mille tä piät tuud teedüst andma, ku katsk inemisele ei nakka, a inemiisiga liigus taa edesi,» selet’ Piiri Ain. «Ku latsõ tõsõst Eesti otsast kotoh käüse, iks pandas lihha üteh. Jättüssidega või tsiakatsk trehvädä mõtsatsiko mano. Kuis katsk jõudsõ Ida-Virumaalõ – inemine pidi tuu viimä. Üle Narva jõõ tuu iks es lää.»
Piiri Ain härgütäs ka mõtsikit tsiapidäjit tsiko pidämisest teedä andma: kiäki jo tsiko pidämise iist trahvi ei tii.
«Tuu tulõ nigunii vällä. Inemise kõnõlõsõ ja ku lauda taadõ värski sitaunik tegünes, sis om selge, et sääl tsika peetäs,» selet’ Piiri Ain. «Eläjätohtri sis kõlistas esi inemisele. Mõni om tuu pääle ütelnü, et tapp tsia pääväpäält är, et ei nakka paprit täütmä. Kiäki ei taha, et timä takah nuhitas, a kes ilma ja ello om nännü, tuu saasõ arvo, et kadso iist om vaia kaitsa.»
Eläjätohtri saa kats kõrda tsia mano sõitmisõ iist riigi käest 15 eurot. «No ma nõvva iks kõtutävve lihha kah pääle!» visas’ Velksi Helju tuu pääle villast.
«Ku maa om väega pikk, sis eläjätohtri piät muidoki pääle masma,» tähend’ Piiri Ain. «No sis olõssi hää kokko kõnõlda, et tapkõ kolm külämiist tsiga ütel aol. A tulõ-i tuust midägi vällä, selle et küläh om harilikult üts tsiatapja. Ku üts tsiga om tapõtu, sis järgmäst ei saa ette võtta, selle et pääle edimädse tsia tapmist om väiku tähistämine ja järgmädse tsia tapmisõga lätt rassõs...» | | | |
|
|
|
