| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | | |
| Juhtkiri: Üllätüisi täüs kevväi | | | Luuduskaitsõkuul (11.05–11.06.) sai selges, et Saarniite jallai, midä peeti Eesti kõgõ jämmämbäs jalajas, om hoobis Eestimaa kõgõ jämmämb künnäpuu. Puud muidoki tuu teedäsaaminõ ei kõiguda, puu kasus iks edesi, nigu tä om kasunu Vahtsõliina kihlkunnan Saartõ külän pia 300 aastakka.
A inemisel om iks hää miil, ku tä midägi vahtsõt ja vägevät teedä saa. Kevväi om õkva sääne aig, ku saa otsi ja löüdä luudusõst tuud, midä inne teedä ei olõ olnu.
Ja är ütelgü, et tuust löüdmisest määnestki kassu ei olõ. Ku lövvät harva kasvukõsõ, kaitsõalodsõ tsirgu vai eläjä pesäpaiga kotussõ päält, kohe plaanitas kaivandus tetä, sis või tuu avita plaani muuta. Tuu om väega suur asi.
A ka väikumbast löüdmisest om kassu. Õkva prõlla tegevä luudusõmehe vahtsõt atlast, kohe pantas kirja kõik kotussõ, kon kasusõ kaitsõalodsõ puu, puhma ja muu kasvokõsõ. Tuud kaardiraamatut saa avita tetä egäüts, kiä luudust tund ja pilti tetä mõist. Kaegõ uman kodokandin ümbretsõõri ja uurgõ, midä esierälist teile sääl silmä jääs. Ku lövväti midägi vahvat, andkõ meile kah teedä, jagami tuud tiidmist tõisi inemiisiga. |
|
|
|
