Nummõr' 77
Lehekuu 24. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Sünnütäjä saava plaadi
  •  
  • Tulõ keriguplatsi laat
  •  
  • Tuhalaotaja vajju kõtuni mua sisse.
  •  
  • «Mino Võromaa» jutu pandas raamatuhe
  • Elo
     
  • Vidinä haost ja haan'ast
  •  
  • Laande Alli: mulgi om’ ka sääntse tugeva nagu võrukese!
  • Märgotus
     
  • Uma Leht ku uma leht
  •  
  • Umma Lehte lugõ üle 32 000 inemise
  • Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Vana-ao aialillest
     
    Kaasiku Maris
       
     Egäüts' om nännü, kuis liinainemise hindäle «maakodo» ümbre muroplatsõ tegevä. Sada aastakka kasunu puhma ja ninni tõugatas traktoriga lakja, asõmalõ veedäs vagonitäüs musta mulda. Silestedäs ja külvetäs vahtsõnõ muro, midä piät suvõl kõrd nädälin tollikorgusõlt niitmä. Viil istutõdas kõik'sugutsiid vällämaa puhmõ ja lille, miä mi kliimaga ei passi.
    Pujeng' või kassu taloaian üte kotussõ pääl sada aastat. 
    Et lakõst aiast määnestki lohutust saia, aetas muro sisse saiba pistü, minkal konksu külen. Sinnä riputõdas aiandist
    vai turu päält kalli raha iist saadu plast'mass'anoma, kost uhkõ kirivä lilli üle veere kasusõ. Istmisõs säedäs plast'mass'tooli, kärsätedäs plekist grilli pääl poodivorsti... Nii saias «maakodo» õndsus kätte.

    Rabarbri oll' ilo peräst

    Kiä taht suvõelämises säetüst talokotusõst inämbät tetä, piäs tiidmä, määntsiid ilotaimi mi esivanõmba tarõ ümbre kasvati. Mälestüisi om tuust inne Tõist ilmasõta kogonu Looritsa Oskar.

    Loorits om üles kirotanu hulga talvõ- ja suvõlille.

    Tuntumba vanõmba talvõninni olli sinine kalmuk vai luhk (iiris), õhokõsõ häitsega tokk'ruus', keisrikruun' (kirju liilia ja krookus), ristilill' (hundiuba), kirbulill' (emasüda), murtusüä, jürjen', nelk, taivaretel' vai aholuud vai taivakartsas (aed-kukekann). Viil varõmb kasvatõdi ninnipindren ka kidihaina, kartolininni ja mihklininni, a naid nakati halvas pidämä.

    Ilutaim oll' innevanast ka parber' vai pirparr' (rabarber), miä kasvi ninnipindren ja kalmuaian. Vahtsõmbal aol tulli leeklill (floks), pujeng', tulp' ja nartsiss'.

    Vanõmba suvõninni olli Looritsa perrä krõnglininn' (saialill), kassinaaris, paan', student' vai sammõt'ninn' (peiulill), krisseeda (reseeda), kress', üülõhnaja (madjoola). Saksiku nimega tihmutter om seo ilma aigu aedkannike. Sõs kattõ pindre päält kassinaaris ja plaser ja tulli võõrasimä, lõvisuu, astri ja olõlill.

    Hummal' es olõ ilotaim

    Saa aasta iist olli egä kõrraligu maja ussi ja aknidõ ümbre vääni (seatapp). Juurika istutõdi õkva saina ligi ja veeti müüdä saina kabla vai traadi, miä müüdä vääni üles kasvi. Mõnõl puul kasvatõdi ka (vas't mõisast saadu) mõtsviinapuu vääne ja mõnõl väega piinül majapidamisel oll' noist kujondõdu «laube» (lehtla).

    Tõistmuudu vääni kasvi tapuaian – egäl talul oll' ollõ humala kukkõ saamisõs tapuaid. Keväjä, ku humalavääni mullast vällä tulli, lüüdi egä juuriku manu kangiga mulk ja sinnä saivas pistü. Tuud pite ronisi humalaväädi üles. Sügüse kisti saiba üten väätega vällä ja kuku kuivatõdi. Ilotaimõs humalat es arvata.

    Ilopuhmõ oll' vanast vähämb: tsirel', jumalapuu (sidrunpuju), kont'puu (enelä roosatsidõ vai valgidõ häitsidega), hernepuu (läätspuu), kassiruus' (kibuvits). Ildamb tulli lumimari, jasmiin' ja saksamaa kadajas kutsut elupuu.

    A vanast tuudi ka mõtsast ilupuid – noid kutsuti kasupuiõs – ja istutõdi viljäpuuaia ümbre, ussaida vai kohe taheti. Kasupuus võeti remmelg, kõiv, vaher, pihl, tamm, lõhmus, jallai, tuum, saar vai haab. Mõnõl läts' kõrda saia esiki saksamaa haab vai papli, saksamaa petäi (lehes) vai esiki kastan'.

    Paistus, et üte aastasaaga tulõ ilotaimi pall'u rohkõmb mano ku är kaos. Minevä suvõl küsse ma bioloogi haridusõga Vilbastõ Kristelilt (kuulsa taimõtundja Vilbaste Gustavi latsõlats'), miä timä meelest omma vana taloaigsõ ilotaimõ. Tä lugõsi üles pia nuusama, miä Loorits ja ütel' umalt puult viil sinidse käokängä, kurõkellä, priimula, mariekõsõ.

    Om teedä, et pujeng', taa uhkõ vana puhm, või vabalt kassu sada aastat sama kotusõ pääl. Esieränis sõs, ku tälle kasvukotus miildüs ja juur olõ ei väega sügäväle maa sisse pantu, häitses taa mitu põlvõ.

    Egä «maakodo» vahtsõnõ asonik tiidkü, määntse varandusõ võit saia vanast elämisekotusõst kauba pääle üten egä taimõga. Nii et olõ-i tark vannu puhmõ ja lille traktoriga vällä kisku ja sõs puuti amplit ostma juuskõ.


     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Puum-poiss' ja Perve-poiss'
     
    Ruitlasõ Olavi, tiidjämiis'
     
    Lugõja omma saanu Eesti päävälehtist teedä kats' väega põnõvat asja! Esites: jalgpallimängjä Poomi Mart triin' hinnäst joba tõist nädälit palliga!

    Ja tõsõs: 10-miljoni-dollari-poiss' Kallassõ Siim ollõv läbipaistvusõ edendämisega hädän. Nimelt arot' Euruupa Komisjon' volinik Kallassõ Siimu läbipaistvuskampaaniat ja tull' vällä, et taan as'an omma suurõ vastaossusõ Euroliidu maiõ ja erinevide as'aajamiskultuurõ vaihõl.

    Puum-poisi idee palliga triini om väega mõistlik, nii saa jalgpallitunnõtus tõtõstõ parõmb. Triin'vä jo erinevä spordiässä kõik' määntsegi abivahendiga: Märtini Maku Peugeotiga, Kanepi Kaia reketiga, Bellanoova boifrend luup' hindä vorminhoitmisõs ota. Nii et hää mõtõ sul, Mart, sa sait selges, mis tulõmuisi saavutamisõs tetä tulõ!

    Kallassõ Siimuga om tõnõ asi. Miis' om Eestist kavva aigu är olnu, kiäki ei mäletägi inämp tedä ja timä tiinit rahva iin.

    Ku suur' mustkunstnik parhilla hindä läbipaistvas muundas, lätt terve teividkopperviildilik au ja raha Euruupat piten lakja ja meile, Kallassõ tuutjamaalõ, ei saa tuust määnestki kassu nõsõma!

    Kõgõ inämb kaotas vana Võromaa: Siim om jo puhast tõugu võro miis', kelle näiopõlvõnimi inne mnemoturniirõ-periooti es olõ Kallas, a oll' Perv. Jah tävvelik, puhas ja absoluutnõ Perv!

    Siimu vanõmba tahtsõva edimält pois'kõsõ Erdis risti pupivilmi Berni & Ert perrä, a Munamäe kolhoosi tuuaignõ esimiis' (nimi ei tulõ miilde) es lupa Perv Erti ummi maiõ pääle.

    Nii saigi tulõvadsõlõ trikimehele nimi Siim kanda, miä jälki taasperile lukõn and kokko «miis» ja perekunnanimele manu pandõn and kokku Perv Miis! A Munamäe kolhoosi esimiis' oll' sõan killu pähä saanu ja nii pall'o kah rehkendä es mõista. Lõppkokkovõttõs saiva poisi vanõmba täpselt tuud, midä tahtsõva!

    Perve seeni suurõmbas trikis oll' jah tuu kümne milli perssekäändmine, nii et es löüdä patareilambiga kaiõn, es röntkeniga üles. Sääne Houdini muudu vimka.

    Põnõvas tege as'a tuu, et kuun läbipaistvusõ edendämisega või pall'o asjo vällä tulla. Kujotagõ ette: tiiti savist rahapõrsa läbipaistvas ja õkvalt näet är, pall'o papõrd vai pall'o piinrahha sääl seen om!

    Ku Perv üts'päiv nigu akvaarium' läbi paistma nakkas, vas't tulõ koskilt neerupäälsest vai põrnaalutsõst suhvlist unik pappi vällä. Vai äkki viil miäkit muud?

    Üldidselt om luudussääduse perrä niimuudu, et eläjä sisikond olõnõs suurõstõ timä elopaigast ja elokvaliteedist. Muajärve kogrõ seen om õks muakiht' ja sitajärve solkmõ seen sitakiht'. Kaemi, millega sõs Siim-poiss' hiidütäs.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Tulõohtlik värk'

    Taa lugu juhtu sis, ku Võron viil piirõtusõvabrik oll'. Egä kuurma, miä värtest vällä viirdü, kaeti hoolõga perrä – peläti vargust.

    Naistõrahvas, kiä värten kuurmit silmäs', es saa arvu, mille auton omma tulõtõrjõ vatukistutaja. Küsse perrä. «Piirõtus om väega tulõohtlik kraam', tuuperäst!» seledi piirõtusõvidäjä.

    Hulga aastit ildamb, ku Võron inämb piirõtust es tetä ja vabrikutki inämb es olõ, sai umaaignõ valvur' teedä, mille tegeligult vatukistutaja kuurman olli.

    Noidõ seen oll' puhas piirõtus – mehe vidi tuud hindäle vällä!


    Jälle helü

    Kats' sõbrannat istsõva televiisori iin, parajahe näüdäti tervüse-saadõt. Muidoki kiteti armõtuhe arstitiidüse edesiminekit.

    Hambatohtrõ pajat', kuis om vällä mõtõld sääne tehnika-ime, et inämb olõ-i kuulda väega jället hambapuuri hellü.

    «A ku hambatohtri ütles, et tohtõrdaminõ lätt massma 500 kruuni, sis om vana-ao hambapuuri helü tuu man külh kinä muusika!» ütel' tuu pääle üts' sõbranna tõsõlõ.

    __ __ __ __


    Traumapunktin

    Lõuna-Eesti haigla traumapunkti tull' Võromaa talopernaanõ. N'apuluu oll' purus, vaia kipsi panda.

    Naasõl oll' ikk kurgun: õnnõtus juhtu kõgõ kipõmbal tüüaol.

    «No kujs sjiis sjee asi juuhtus, et sjõrm kaatki on?» perisi vindläsest tohtrõ. «Noh, tsika ajasi takan, nii juhtugi!» porisi naanõ vasta.

    «Oji, oji, mjiks sul oli vaaja siiga taaga aajada?!» imeht' tohtrõ. «No mis tan iks, är tahtsõ tappa!» sai pernaanõ joba peris pahatsõs.

    «Oji, oji! Nii hjirmus! Siiga tappa?! Hjirmus, hjirmus!» vangut' tohtrõ pääd ja pandsõ naasõ käele kipsi pääle.


    Misjaos pakend'?

    Kats' Võromaa miist saiva liinan kokko ja ütenkuun naati ilma asjo arotama.

    «Kae, nüüt tetti sääne säädüs, et egä pakendi iist naatas suurt rahha massma, Eestimaa saabõv ilosas ja puhtas!» kõnõl' üts'.

    «Kurrat'! Om sis vaia kõkkõ niipall'o pakki!? Kae, vanastõ anti turu pääl heering handapite peiu, no ja ildampa mähiti «Pravda» sisse, a parhilla om egä as'a ümbre määnegi pakend'!» pahand' tõnõ.

    Maas'ka Miili
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Seto Kuningriigi ja Haanimaa ütine kommünikee*
     
     
    Puulpäävä, 14. lehekuu pääväl sai’ Obinitsahn kokko Seto Kuningriigi ülembsootska ja Haanimiihhi nõvvokua vanõmp. Ütehn olli’ mõlõmbidõ puuli muu’ ammõt- ku nõvvomehe’. Tullõhn panni’ Haanimaa mehe’ Lauluimä kujo mano vanigu.

    Jutt läts edesi salgamalda’ ja ütstõõsõst arvu saiõhn. Arotõdi mõlõmbat rahvast putvid asjo. Löüti, et tõtõst um vaia edespitehn kokko saia’.
     
    Haanimiihhi nõvvokoda
    Seto Kuningriigi Kroonikogo
    *kiräviis' muutmalda
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Mis tsiga otsast är võtt, tuud ei panõ inämb kuningas otsa!

    Ritari Tiiu pand Rõugõ vanasõnaga paika ristipuiõ ragomisõ Rosmal.

     
     Uma Lehe sõbõr!